/nginx/o/2015/06/10/4172249t1h3126.jpg)
/nginx/o/2014/07/03/3162983t1hdd75.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul oleks valitsus võinud esimese saja päeva jooksul läheneda osadele teemadele rahulikumalt ja püüda leida kompromisse ettevõtjatega.
Kaubandus-Tööstuskoda: valitsus peaks otsima kompromisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et nende organisatsioon ootas, et mõnede ettevõtjatele oluliste maksuteemade puhul oleks uus valitsus aja korraks maha võtnud ja püüdnud leida kompromisse ettevõtjatega. «Eesmärk on meil ju olnud ühine, vähemalt nendel teemadel, mis puudutavad maksupettustega võitlemist,» sõnas Palts.
«Mõistame, et tasakaalu leidmine petturite elu raskemaks tegemise ja ausatele uute kohustuste panemise vahel ongi keeruline ja ilmselt on paratamatu, et mõnelgi juhul tuleb selleks, et terve keskkond muutuks paremaks, taluda täiendavaid kohustusi neilgi, kes ise igati ausalt käituvad» ütles Palts. Tema sõnul ongi seetõttu oluline, et kaalutaks läbi erinevaid võimalusi ja püütaks leida lahendus, mis ausalt käituvat ettevõtjat kõige vähem koormaks.
«Meie tehtud ettepanekud ei oleks kuidagi halvendanud maksupettustega võitlemist, pigem ilmselt vastupidigi, kuid oleksid taganud süsteemi hõlpsama rakendamise ja väiksema ettevõtjate vastuseisu,» lausus Palts, «loodan, et käibedeklaratsioonide kaasusele sarnast enam ei kordu ja vigadest õpitakse.»
Teised valdkonnad, kus Kaubandus-Tööstuskoda ootas teistsugust arenguprotsessi, on autode käibemaksu muudatused ja aktsiisidega seonduvad muudatused.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor ütles, et valitsuse esimesed sada päeva on möödunud väga tegusalt. «Teiselt poolt teame ettevõtjatena jällegi väga hästi seda, et tihe õigusloome ei pruugi tähendada, et ettevõtjate elu lihtsamaks läheks. Kõik see vajab läbiarutamist, analüüsimist ning kurssi viimist,» tõdes Palts, ning täpsustas, et seega ei pruugi suur aktiivsus alati plusspunkte anda.
Positiivsena nimetas Palts töövõimereformi aktiivset algatamist ja diskussiooni reformi üle, kuna selles valdkonnas on tema sõnul kindlasti muudatusi vaja. «Suund on võetud õige. Nüüd tuleb kavandatavat selgitada, alusetuid hirme maha võtta ning vaadata, kas on vaja midagi muuta ja kuidas tempokalt edasi minna,» sõnas peadirektor.
Palts rääkis, et kindlasti on ka ettevõtjate ootus, et inimesi puudutavate teemadega aktiivselt tegeletakse: nii hariduse (üldine kvaliteet kui ka ametialane väljaõpe ja oskuste arendamise võimalused), töövõime kui tervisega. «Meil on inimesi vähe, tööealisi veelgi vähem ning kui neistki ligi viiendik on osaliselt töövõimetuks tunnistatud või umbes kolmandikul puuduvad ametialased oskused või on korralik baasharidus omandamata, on muidugi mõtteainet küllaga,» tõdes Palts.
Tulevikku vaadates arvas Palts, et tuleks tegeleda haldusreformiga ja pöörata oluliselt rohkem tähelepanu kogu avaliku sektori efektiivsusele ja prioriteetidele. «On paratamatu, et peame mõtlema, kuidas rohkem raha Eestisse tuua, kuidas tagada, et ettevõtjatel ja ettevõtlikel inimestel oleks jätkuvalt hea siin olla, siia tulla, kasvada ja tulu teenida,» ütles Palts.
Kaubandus-Tööstuskoda ootab valitsuselt tulevikus tihedat koostööd. Palts ütles, et kui ettevõtjat sunnib efektiivsusele enamasti konkurents, sest muidu lihtsalt pikalt ei tegutse, siis avaliku sektori puhul saavad paremat valitsemist ja kulude piiramist nõuda eelkõige kodanikud ning ellu viia valitsus ja seadusandja. «Ja loomulikult saab suuremaid muudatusi tulemuslikumalt ellu viia ikka erinevate osapoolte koostöös, milleks ettevõtjad on alati valmis olnud,» lausus Palts.