/nginx/o/2013/03/12/1633728t1hcd74.jpg)
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse viimase aasta jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalaste finantskäitumisele on iseloomulik juhuslik ja lühiajaline planeerimine ning vähene säästmine.
Eestlase finantsportree: juhuslik säästmine, kinnisvarausk ja kõrged pensioniootused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaadeldes Eesti elanike teadmisi finantskirjaoskusest ja hoiakuid ning käitumist oma majandusliku olukorra kindlustamisel, joonistub välja eestlase finantsportree: ta elab pigem palgast palgani, usub kinnisvarasse kui kindlaimasse investeeringusse ning ootab tulevikus riigilt ebarealistlikult suurt pensioni.
Aastate jooksul on püsinud võrdlemisi muutumatuna tendents, et Eesti inimene oma rahaasju pikalt ette ei planeeri. Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aprillikuus valminud uuringust selgus, et oma pere eelarvet planeerib 72 protsenti elanikest, 2010. aastal oli selliseid peresid vähem – 68 protsenti.
«Võrreldes 2010. aastaga on kasvanud nende perede hulk, kes on asunud pere sissetulekuid ja väljaminekuid jälgima. See näitab, et inimeste teadlikkus rahaasjade planeerimise vajalikkusest on tõusmas, kuigi visalt,» ütles teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. Eelarvet koostavate perede hulk on küll suurenenud, aga rahaasju planeeritakse jätkuvalt ette suhteliselt lühikeseks ajaks – enamasti on selleks perioodiks vaid üks kuu.
Möödunud aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimesed teavad vähe riikliku pensionisüsteemi ülesehitusest ning nende ootused tulevase pensioni suuruse osas on ebarealistlikult kõrged. Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74 protsenti pensionieelsest palgast, samas ei tea 77 protsenti elanikkonnast, et pensionisüsteemi kaks esimest sammast annavad kokku vaid 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust.
Pensionipõlves toimetulekul loodavad inimesed enim kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65%), 43 protsenti elanikest loodab jätkata töötamist, 36 protsenti loodab soetatud kinnisvarale, 35 protsenti abikaasa ning 29 protsenti laste toele. «Selles loetelus on palju n-ö mittemateriaalseid pensionisambaid. Kui tööalane areng ja töövõime säilimine sõltuvad paljuski igaühe enda käitumisest, siis teiste loetelus märgitud ootuste puhul on tulevik ettearvamatum,» ütles Maripuu.