/nginx/o/2013/10/29/2583674t1h4f9c.jpg)
Elering võtab täna Wärtsilä Finland OY-lt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal, millega lõpeb investeeringute programm 1000-megavatise elektriühenduse rajamiseks Eesti ja Soome vahele.
Valmis Eleringi teine avariireservelektrijaam Kiisal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine, 140-megavatise võimsusega avariireservelektrijaam Kiisal valmis peaaegu kolm kuud plaanitust varem – algse kokkuleppe järgi pidanuks ehitaja jaama üle andma hiljemalt selle aasta septembri lõpuks.
«Kiisa avariireservelektrijaama valmimisega lõpeb Eleringi ajaloo suurim, enam kui poole miljardi eurose maksumusega investeerimisprogramm, mille tulemusel on elektritarbijate ja -tootjate käsutuses 1000 megavatti elektriühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel,» märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Programmi raames omandasid Elering ja Soome süsteemihaldur Fingrid ühiselt riikidevahelise ühenduse EstLink 1 ja rajasid teise ühenduse EstLink 2. Samuti tuli Eleringil EstLink 2 Eesti elektrisüsteemiga ühendamiseks tugevdada Eesti-sisest elektri ülekandevõrku.
Kahe Kiisal asuva avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti. Esimene elektrijaam võimsusega 110-megavatise valmis 2013. aasta lõpus. Jaamade kogumaksumus on ligikaudu 135 miljonit eurot.
Avariireservelektrijaamad on vajalikud, et tagada elektrisüsteemi tõrgeteta töö tootmisseadme või välisühenduse rikke korral. Jaamad on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Igapäevaselt avariireservelektrijaamad elektriturul ei osale.
Kiisal asuvad avariireservelektrijaamad on esimesed omalaadsed spetsiaalselt avariireservi tagamiseks ehitatud jaamad Eestis. Varem ostis Elering avariireservi teenusena sisse Läti elektritootjalt Latvenergo.