/nginx/o/2014/07/02/3159813t1hd5d2.jpg)
Tallinna kaubamaja lifti kinni jäänud meest ärritas poe hoolimatu suhtumine - personal ei teinud tema sõnul midagi paanika ärahoidmiseks, vaid jättis suure seltskonna teadmatusse, kas ja millal abi saabub.
Lifti kinni jäänud mees: kaubamaja võiks kasutada talupojamõistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timo Korhonen rääkis, et ebameeldiv juhtum leidis aset pühapäeval, 29. juunil kella 16 ajal, kui lift teisel korrusel rikki läks. «Seal oli meie seltskond, kolm täiskasvanut ja kaks last, lisaks veel viis võõrast last, kui see ootamatult rikki läks. Lift sõitis poole korruse võrra üles, peatus järsult, sõitis poole korruse võrra alla, peatus järsult. Nii mitu korda järjest, uksed ei avanenud ning vajutasime alarmnuppu,» kirjeldas mees, kelle sõnul olid nad liftis kinni maksimaalselt kümme minutit.
«Osa võõrastest lastest karjus. Meie seltskonna lapsed kartsid juba eelnevalt lifte, klaustrofoobilised kalduvused. Neil hakkas tekkima paanika, nad kartsid ja tunnistasid hiljem, et see oli hirmuäratav kogemus,» nentis Korhonen, kelle sõnul püüdsid täiskasvanud säilitada rahu. «Me ei olnud seal kaua ja jäime terveks, kuid asi ei olegi selles.»
Teda häirib, et keegi ei informeerinud neid, kas alarmi on kuuldud, kas keegi tuleb appi.
Kui turvatöötaja tuli ja avariiväljapääsu nuppu vajutas, pääsesid nad välja. «Avastasime, et 20-30 meetri kaugusel seisid rahulikult kaks müüjannat. Küsisime, miks keegi ei tulnud ütlema, et kõik on hästi, et alarmi on kuuldud. Müüjannad vastasid, et sise-eeskirjade järgi peab kaubamaja ühendust võtma turvafirmaga, kes olukorra ise lahendab,» jätkas Korhonen.
Siin on tema sõnul küsimus ainult suhtumises. «Kui keegi oleks öelnud, et abi on tulemas, siis usun, et nad oleksid tõesti teinud kõik endast oleneva. Liftis olime kinni lühikest aega, kuid me ei teadnud seda. Oleksid nad öelnud, et umbes viie minuti pärast tuleb abi, oleks kergem olnud,» leidis Korhonen.
Ta toonitas veel kord, et kaubamaja suhtumine on väga hoolimatu. «Saan aru, et sise-eeskirjad võivad sellised olla, kuid samas võiks kasutada talupojamõistust.»
Üleolev käitumine
Korhoneni sõnul oli müüjate käitumine üleüldse väga üleolev. «Selline, et tüütame neid, segame nende tööd - nemad on teinud täpselt nii, nagu reeglid ette näevad.»
Varsti tuli üks teine müüja, kes oli mehe sõnul viisakas ja lubas kenasti, et temaga võetakse ühendust. «Esmaspäeval võttiski osakonnajuhataja ühendust, kuid soovitas nõudmiste või ettepanekute puhul esitada kirjaliku avalduse.»
Korhonen ei pidanud seda vajalikuks. Ta leidis, et kaubamaja peaks ilma selletagi kohe antud teemat arutama hakkama. «See, et keegi ei tulnud kontrollima, mis seal liftis juhtus, tähendab, et nad ei teadnud. Seal oleks võinud olla ka inimene, kes vajab meditsiinilist abi,» märkis ta.
«Kui nad on vastutustundlikud klienditeenindajad, siis võtavad nad vastutuse olukorra lahendamise eest ega vaja mingisugust kirjalikku lähenemist. Ma ei ole nõudnud neilt mingisugust hüvitist. Tegin ettepaneku, et tulevikus peab inimesi alati informeerima. Ei ole ju liiga suur vaev jalutada 30 meetrit lifti juurde ja kas või kehakeelt kasutades näidata, et abi saabub.»
Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Suitsu tõdes, et tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga.
«See on mõistetav, et kliendid oleksid vajanud ebakindlas olukorras teenindajatelt kinnitust, et abi saabub paari minuti pärast, ning mõistame kliendi pahameelt,» ütles Suitsu, kes vabandas kaubamaja nimel ning lubas, et edaspidi pööravad nad veelgi rohkem tähelepanu taoliste olukordade kiirele lahendamisele.
«Liftirikkeid on meie majas õnneks väga harva, kuid sellegipoolest peavad kõik meie teenindajad olema valmis kliente antud olukorras nõustama ja abistama.»