BP on pöördunud abipalvega Lähis-Ida investorite poole ja rõhutab, et alates Deepwater Horizoni plahvatusest ligi 50 protsenti odavnenud aktsiad on hea kaup.
BP müütab Lähis-Idas oma odavaid aktsiaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma teatas eile, et uute aktsiate emiteerimise ega strateegilise investori sissetoomise plaane – viisil, nagu Abu Dhabi ja Katar 2008. aastal Barclaysi panka toetasid – ettevõttel ei ole.
Ühe Pärsia lahe riigi ametnik ütles Financial Timesile, et BP on pöördunud regiooni investorite poole ja võtnud ühendust peamiselt nende fondide ja ettevõtetega, kellega neil juba ammu ärisuhted on olnud.
Ametniku sõnutsi on sõnum lihtne: «Meie aktsiad on odavad, äkki ostate mõned?»
Pärsia lahe piirkonnas paiknevad mõned maailma suurematest riigifondidest, mis on varasemalt Lääne pankadele kapitalisüstidega appi tulnud.
Eriti pikk koostöö on BP-l olnud Araabia Ühendemiraatidega, kus tegutsetakse gaasitootmise sektoris juba alates 1930. aastatest. Emiraatides on riigifonde üsna mitu, kõige suurem neist on Abu Dhabil. Abu Dhabi investeerimisamet paigutas 2007. aasta novembris Citigroupi 7,5 miljardit dollarit.
Katari investeerimisamet on teinud lähikuudel mitmeid märkimisväärseid investeeringuid Briti kinnisvarasse, omandades muuhulgas kuulsa Londoni kaubamaja nimega Harrods.
Liibüa naftaminister Shokri Ghanem ütles eile, et Liibüa riigifondid peaksid BP madala aktsiahinna ära kasutama.
«BP pakub huvi, kuna hinnad on 50 protsenti all, mina usun aga jätkuvalt nende tulevikku. Ma soovitan Liibüa investeerimisametile osta BP aktsiaid,» ütles Ghanem Dow Jonesile.
BP tegutseb ka Liibüas aktiivselt ja võitis seal 2007. aastal olulise gaasi ja nafta uuringute lepingu. Liibüa investeerimisamet otsib aga parasjagu võimalusi oma portfelli täiendamiseks.
BP teatel on naftareostuse kulud tõusnud üle 3 miljardi dollari piiri. Aktsiahinnad tõusid eile Londoni börsil 3,4 protsendi võrra ja sulgusid 333,3 penni juures.
The Timesi väitel arutavad rajandusministeerium ja ettevõtlusministeerium tagavaraplaane juhuks, kui BP kokku variseb või laguneb. Kumbki ministeerium ei soostunud Financial Timesile neid kuuldusi ei kinnitama ega ümber lükkama.
«Keegi ei saa ju eeldada, et me kommenteeriksime hüpoteetilisi tagavaraplaane mistahes ettevõtte tarvis ja laskuksime arutellu teemadel, kas sellised plaanid on olemas või mitte,» ütles ettevõtlusministeerium.
Väidetavalt on arutelude keskmes BP kui suure tööandja roll Briti pensionifondide peamise dividendide generaatorina. Samuti opereerib BP võtmelise tähtsusega energiainfrastuktuure, eriti Põhjameres.
BP ütles, et «ei ole erilist valitsuse huvi, hoolt ja tähelepanu täheldanud».
Copyright The Financial Times Limited 2010.