Kodulaenu võtjad on tuleviku osas optimistlikud

Laen. Foto: SCANPIX

SEB uuringu tulemuste järgi usub enamik majanduskriisi järel kodulaenu võtnutest, et nende pere majanduslik olukord pigem paraneb järgneva kahe aasta jooksul. Kasvanud on ka valmidus rohkem säästa ja suuremaid laenumakseid tasuda.

Mehed on majandusliku olukorra paranemise suhtes optimistlikumad kui naised. 54 protsenti meessoost vastajatest leiab, et nende pere majanduslik olukord järgnevatel aastatel mõningal määral või oluliselt paraneb. Naiste seas usub majandusseisu paranemisse 47 protsenti küsitletutest. Noorema vanuserühma vastajate kindlustunne on kõrgem kui vanematel.

Ka ei ole laenu võtmine üldjuhul pere majandusseisu negatiivselt mõjutanud. Valdava osa vastanute finantsseis on jäänud samaks kui enne laenu võtmist. 29 protsenti seni elamispinda üürinud laenuvõtjatest kinnitavad, et nende majanduslik olukord on laenu võtmise järel pigem paranenud. Enim tajuvad finantsseisu pingestumist laenuvõtjad, kes ostsid kodu omaette elama asumiseks – ligi viiendikul neist on majanduslik olukord kas halvenenud või oluliselt halvenenud.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas rääkis, et laenusaajate osakaal, kes on ennast nii-öelda lõhki laenanud, ei ole suur ja laenu võtnud klientidel on enamasti võimalik osa sissetulekust ka säästa. «Vaid kolmandik meie uuringus osalenutest väidab, et kogu nende sissetulek kulub ära ja võib puudugi tulla,» ütles Messimas.

2012. aastal läbi viidud sarnase uuringu kohaselt ei suutnud pooled laenusaanutest oma sissetulekust mitte midagi kõrvale panna. Meeste säästuvõime on naiste omast üldiselt kõrgem – 48 protsenti meestest väidavad, et nende perel on võimalik kuus säästa vähemalt 100 eurot. Naiste seas on vastav protsent 35.

*Uuring viidi läbi perioodil 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.