Kauplused varuvad sadu tonne sularaha

Selleks, et olla 1. jaanuaril valmis arveldama nii kroonides kui eurodes, varuvad kauplused juba varakult suures koguses sularaha. Fotol viib G4Si töötaja sularaha Tallinna Kaubamajja. Foto: Priit Simson

Enne eurole üleminekut peavad kaubandusettevõtted varuma tavapärasest mitu korda rohkem sularaha.

Et aasta alguses kõik toimiks, transporditakse kauplustesse juba sügisel sadu tonne sularaha.

Pärast euro kasutuselevõttu 1. jaanuaril on kaks nädalat nn paralleelkäibe periood, mille jooksul saavad inimesed poodides endiselt maksta ka kroonides, kuid kaupmeestel on soovituslik anda raha tagasi eurodes.

Tõenäoliselt maksavad inimesed selle perioodi alguses poes enamasti kroonides ja kasutavad tavapärasest vähem kaardimakseid, sest nii saavad nad peagi käibelt kaduvast Eesti oma rahast lahti. Kuna poed saavad enamasti kroone, kuid tagasi maksavad eurosid, ei toimu kauplustes tavapärast ringlust, selgitas G4Si sularahadivisjoni juht Veiko Vaher.

Raha kogutakse järk-järgult

See tingibki euro kasutuselevõtu esimestel päevadel olukorra, kus kauplustel peab kassades olema tavapärasest mitu korda rohkem sularaha. Vaheri kinnitusel võib vaja mineva sularaha kogus ulatuda isegi sadade tonnideni.

Sellest tulenevalt ei saa toimida tavapärane süsteem, kus kauplused lasevad õhtul sularahakäitlejatel kassadest raha ära viia ja hommikul natuke raha tagasimaksmiseks tuua. Kaubandusettevõtetes vajamineva koguse eurode laialivedamine 1. jaanuari hommikul oleks Vaheri sõnul ebamõistlikult kallis. Seetõttu hakkavad sularahakäitlejad kauplustesse vajaminevat rahavaru järk-järgult viima juba varem.  

«Oma kontserni peale peame ette tellima kümneid tonne raha,» märkis Tallinna Kaubamaja ASi müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. Ta lisas, et turvakaalutlustel ei saa sellest põhjalikult rääkida.

Ka Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja jäi rahavarumisest rääkides napisõnaliseks. Ta ütles siiski, et sularahavajadus on vahetult pärast euro kasutuselevõttu eeldatavalt kolm-neli korda tavapärasest suurem.

Rahavarumine pole sugugi ainus raskus, millega kaupmehed euro tulekul silmitsi seisavad. Suurim katsumus paralleelkäibe perioodil on Pareli sõnul kassade seadistamine selliselt, et raha ostjalt vastu võtta nii kroonides kui eurodes, kuid tagastada ainult eurodes.

Tallinna Kaubamaja kontserni suurim eurole üleminekust tulenev ühekordne kulu on aga uute valeraha avastamise aparaatide ostmine. Teised suured kulud tekivad töötajate koolitamisest ning juba eelmainitud sularaharingluse korraldamisest ja kassasüsteemide muutmisest.

Pareli kinnitusel on euro kasutuselevõtu põhiraskus just kaubandusettevõtetel. «Pankadel on ka väga suur osa, aga tegelikult toovad Eestis euro kasutusele jaekaupmehed,» lausus ta.

Euro toob kulutusi

Samas pealinna müügimaksuga võrreldes jääb eurole ülemineku kulu Pareli sõnul väikseks. Müügimaksu peab ainuüksi Tallinna Kaubamaja maksma aasta lõpus neli miljonit krooni. Kogu Tallinna Kaubamaja kontserni otsene kulu euro kasutuselevõtust on kuni kolm miljonit krooni. Lisanduvad kaudsed kulud, nagu ületunnitöö tasud, sest eurole ülemineku ettevalmistustega tegelevad töötajad põhikohustuste kõrvalt.

Lisaks ühekordsetele kuludele suurenevad euro kasutuselevõtul tõenäoliselt püsivalt Tallinna Kaubamaja kulud kaardimaksetele, sest inimesed hakkavad rohkem kaardiga maksma, kuna ei taha müntidega arveldada. Samuti suurenevad kulud sularahakäitlusele, sest müntide osa sularahas suureneb ja need on raskemad.

Samas toob euro tulek kontsernile ka natuke säästu, seda ennekõike tänu välisarvelduste kulude vähenemisele. Lisaks tõotab eurole üleminek Tallinna Kaubamajale lisatulu tuua, turgutades majandust ja pannes inimesed rohkem ostlema. «Mida kiiremini me euroga liitume, seda parem,» kinnitas Parel.