/nginx/o/2010/06/16/387206t1h41ab.jpg)
Leedu pühapäevane rahvahääletus põllumaa välismaalastele müügi üle kukkus 15 protsendiga rekordmadalaks jäänud osaluse tõttu läbi.
Leedu maamüügireferendum kukkus läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valimisnimekirjadesse oli kantud 2 538 431 valijat, referendumil osales neist 379 915, seega osalusprotsent oli 14,97, see on rekordiliselt madal võrreldes varasemate rahvahääletustega,» ütles keskvalimiskomisjoni esimees Zenonas Vaigauskas esmaspäeval pressikonverentsil.
Hääletamas käis seega veidi rohkem inimesi kui oli antud rahvahääletuse algatamiseks allkirju.
Referendumil osalenud valijatest hääletas 268 920 maamüügi välismaalastele lubamise poolt ja 100 249 selle vastu.
«Kui võtta arvesse valijate üldarvu, siis 10,59 protsenti ütlesid «jah» ja 3,95 protsenti ütlesid «ei», ülejäänud referendumil ei osalenud,» nentis Vaigauskas.
Parlament kuulutas kohustava referendumi põhiseaduse muutmiseks välja pärast seda, kui 300 000 Leedu kodanikku olid andnud oma allkirja selle korraldamiseks.
Et referendum oleks toimunuks loetud, pidanuks osalusprotsent küündima üle 50.
Hääletajad pidid vastama kahele küsimusele: kas nad toetavad või ei toeta põllumaa müüki välismaalastele ja firmadele ning kas nad pooldavad või ei poolda ettepanekut, et referendumeid saab algatada 100 000 allkirjaga senise 300 000 allkirja asemel.
Kriitikute hinnangul rikuks maamüügi keeld Leedu kohustusi Euroopa Liidus.
Valitsus eraldas referendumi korraldamiseks 13,5 miljonit litti (3,9 miljonit eurot).