Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Volinik Rehn lahkub ametist «hingehaavadega»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Olli Rehn.
Olli Rehn. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Täna ametist lahkuv Euroopa Liidu majandusvolinik Olli Rehn tunnistas intervjuus Wall Street Journalile, et euroala valitsustel läks võlakriisi kammitsemisel kaks kallist aastat aia taha, mis tingis Euroopa Keskpanga sekkumise ühisraha päästmiseks.

«Tihti oli tunne, et nüüd käisime küll vastu põhja ära – kuid siis käis jälle uus kolakas,» kirjeldas Rehn oma läbielamisi võlakriisi keeristes. Kaotsiläinud aastate all pidas Rehn silmas seda, et Kreeka esimene abipakett aastal 2010 ei andnud loodetud tulemust ning tegelik lahendus saabus alles 2012. aastal, kui Euroopa Keskpank tõotas «teha mis iganes» euro päästmiseks.

Rehn leiab, et juba 2010. aastal tulnuks tulistada otsustav pauk «suurest bazuukast», mille all peetakse silmas kõikide valitsuste poolt tagatud võimsaid finantsgarantiisid.

Võrreldes euroalaga on USA Rehni silmis finantsilises eelisolukorras kui «lennukikandja, millel on üks tüürimees» ja laev läheb jõuliselt sinna kuhu too keerab. Eurotsoon seevastu on kui «18 laevast koosnev konvoi ja esmalt tuleb kõigil sisemiselt otsustada ja siis [omavahel] suhelda ning seejärel tuleb mõnda aega kurssi hoida, sest kiireid käänakuid ja kurve teha ei saa,» selgitas Rehn.

Alates 2010. aasta veebruarist ELi majandusvoliniku tööd teinud Rehn astub täna tagasi ja saab europarlamendi liikmeks, kuhu ta maikuus valiti. Tema toolile istub endine Soome peaminister Jyrki Katainen – vähemalt kuni uue komisjoni ametisseastumiseni, mis tõenäoliselt toimub novembris.

Küsimuse peale, kas kriisi päevil kogetud karm kriitika talle ka haiget tegi, vastas Rehn: «Mõned hingehaavad võivad mul ju olla, aga mu südametunnistus on peegli ees puhas, kuna ma tunnen ja tean, et ma tegin selles olukorras mis mul oli võimalik teha.»
 

Tagasi üles