/nginx/o/2009/08/23/225103t1h353d.jpg)
Täna Brüsselis jätkuval Euroopa Liidu tippkohtumisel viib Itaalia oma mõttekaaslased taas rünnakule Venemaa suhtes plaanitud majanduslike sanktsioonide vastu.
Itaalia võitleb säästmaks Venemaad sanktsioonidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaallastega on ühel meelel Austria, Hispaania, Küpros, Kreeka, Slovakkia, Ungari ja Bulgaaria. «Itaalia vastuseis [sanktsioonidele] muutub üha tugevamaks ja enesekindlamaks,» kinnitas üks diplomaat Financial Timesile.
Samal ajal on Saksamaa võtnud viimastel päevadel Venemaa suhtes selgelt rangema hoiaku ning kujutab endast seega juhtivat häält nende riikide leeris, kes täna Brüsselis mõjusamaid meetmeid taotlema asuvad.
Saksamaa seljataga seisavad Suurbritannia, Rootsi, Taani, Poola, Rumeenia ja Baltimaad. Diplomaatide kinnitust mööda astuksid Saksamaa jälgedesse ilmselt ka Prantsusmaa, Holland ja Iirimaa.
Kriitikute hinnangul on Itaalia iseäranis tundlik sanktsioonide võimaliku mõju pärast nende energiafirmale Eni, samuti kannataks pank UniCredit.
Saksamaa on pettunud, et vaatamata Ukrainas väljakuulutatud vaherahule jätkub sõjaväelaste ja raskerelvastuse sissevool Venemaalt.
Ühe ELi saadiku sõnutsi on liidrite seas süvenemas arusaam, et Euroopa poolsed sanktsioonid peaksid nüüd minema kaugemale üksikisikuid puudutavatest piirangutest. USA ootab, et EL ähvardaks Venemaad nn «kolmanda taseme» sanktsioonidega, mis sihiksid terveid majandusharusid nagu näiteks energia-, finants- ja kaitsesektorit.