Lahku minevad pered janunevad õigusnõu järele

Foto: SCANPIX

Tunnustatud pereõiguse advokaadid nõustavad lastekaitse liiduga algatatud heategevusprojekti raames juba kuu aega tasuta peresid ning kuna küsimused ja probleemid otsa ei saa, jätkatakse tegevust ka suvepuhkuste ajal.

Peresid nõustamas käinud advokaat Kairi Pobbul ütles, et kui projekti käima lükates arvati, et juulis on võimalik teha nõustamisse väike paus, siis suure huvi tõttu pannakse nüüd nõustamispäevi hoopis juurde.

«Minu kogemus näitab, et kohati on inimeste õigusteadlikkus väga madal, samas on ka üllatavalt hästi informeerituid,» märkis Pobbul. «Ei teata oma õigusi, võimalusi, kelle poole pöörduda, ega ka seda, millised on riiklikud abivormid, kasvõi tasuta õigusabi saamiseks,» loetles ta.

Pobbul lisas, et puutus oma nõustamistunni jooksul kokku seinast-seina probleemidega: «Nii elatise probleemiga kui ühisvara küsimusega, et kui üks on võtnud pere nimel kohustuse ega suuda seda kanda, siis kas abikaasa peab seda ise tegema,» rääkis ta.

Kuigi pereasjades on alati palju tundeid, tõi Pobbul enda jaoks kõige emotsionaalsema kaasusena välja väikese lapse ema mure, kes keeleprobleemide ja väikese teadlikkuse tõttu ei suutnud kohtus lahendada elatisraha küsimust ega saada riigilt toetust. «Kuna ta ei osanud õigeaegselt esitada avaldust, nõudis riik tagasi ka neile juba makstud elatisraha. Noorele perele oli see täiesti arusaamatu, miks nii juhtus,» sõnas advokaat.

Kohtud täiskasvanukesksed

Kõige sagedamini vajavad abi lahkuminevad pered laste kasvatusõiguste üle vaidlemisel. Lastekaitse liidu juhi Alar Tamme sõnul on siin probleem, et Eesti kohtusüsteemi iseloomustab sageli täiskasvanutekeskne lähenemine. «Lähtuda tuleb lapse huvidest, aga mis on juhtumis lapse huvi, peab kohtunik suutma protsessi menetlemise ajal välja selgitada ja seda kaitsma.»

See eeldab kohtunikelt spetsiaalset metoodilist ettevalmistust, sest sageli langevad lapsed ka manipulatsioonide ohvriks.

Näiteks püüti lastekaitse liidus pikka aega lahendusi leida lagunenud perele, kus isa oli välismaalane ja ema Eesti kodanik. «Kas väike laps, kes on elanud Eestimaal, ei tunne itaalia keelt ja kellele isa on põhjustanud kannatusi, peab minema Itaaliasse isaga kohtuma, või saab isa tulla soovi korral ise Eestisse last vaatama?» arutles Tamm.

Lastekaitse liidu juhi sõnul ei viljele nii Põhjamaade kui paljude teiste Euroopa kohtud seda, et lapsed sõidavad ringi ühe vanema juurest teise juurde. «Määratakse väga selgelt lapsele elukoht, sest maailm on lai ja on ka neid juhtumeid, kus näiteks isa võtab lapse ja kaob ära maailma.»

Inimeste õigusteadlikkus on madal, leidis ka Tamm. «Lihtsad asjad, mida inimene võiks ise korda ajada lihtsalt tsiviilhagi korras või ainult avaldust kirjutades – seda ei teata,» ütles ta.

Palju küsimusi esitatakse uue perekonnaseaduse kohta, sest see toob muudatusi ka olemasolevatesse suhetesse.