/nginx/o/2014/06/17/3122643t1h6c60.jpg)
Rahandusministeeriumi andmetel laekus viie kuuga riigieelarvesse tulusid 3,1 miljardit eurot ehk 38,3 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti sama ajaga 3,3 miljardit eurot ehk 39,9 protsenti kavandatust.
Viie kuuga on riigieelarvesse laekunud 38,3 protsenti plaanitud tuludest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 8,1 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,2 miljardit eurot.
Maksutulusidlaekus koos edasiantavate maksudega 2,6 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 461,0 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 39,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 33,1 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka rahvusvaheliste heitmekvootide müük, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja varade müük.
Suurimate tululiikidenaon viie kuuga laekunud sotsiaalmaksu 906,8 miljonit eurot ehk 40,4 protsenti planeeritust ja käibemaksu 672,9 miljonit eurot ehk 40,2 protsenti kavandatust. Möödunud aasta sama perioodiga võrreldes laekus tulusid eelarvesse 7,8 miljonit eurot ehk 0,3 protsenti vähem. Muutus tuli väiksematest välistoetustest ja finantstuludest.
Välistoetuste maht on vähenenud aastaga 156,7 miljonit eurot ja finantstulud 31,6 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulusid laekunud 184,8 miljonit eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 66,7 miljonit , käibemaksu 44,0 miljonit , füüsiliste isikute tulumaksu 20,0 miljonit ning aktsiise 20,5 miljonit eurot enam.
Kuludeks ja investeeringutekskasutati aasta esimese viie kuuga kokku 3,3 miljardit eurot ehk 39,9 protsenti plaanitust. Eelmise aasta kulude maht oli 2,9 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti mai lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,3 miljardit eurot ehk 39,8 protsenti plaanitust. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 93,4 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjus on eelkõige riigipoolsete kannete suurenemine kohustuslikku kogumispensionifondi, suuremad pensionikulud ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringutekssuunati 128,5 miljonit eurot ehk 18,6 protsenti aastaks plaanitust. Tagasihoidlik eelarve täitmine tuleneb sellest, et perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste projektid hakkavad lõppema ning mahukate lepingute viimaste maksete tähtajad pole veel saabunud.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludekskasutati mai lõpuks 500,6 miljonit eurot ehk 41,7 protsenti eelarves ettenähtust (mullu 462,3 miljonit eurot). Sealjuures kulus tööjõukuludeks 269 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 232 miljonit eurot.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 27,5 protsenti plaanitust ehk 247,6 miljonit eurot, mida on 36,2 miljonit vähem kui aasta varem. Vähenemine tuleneb peamiselt struktuuritoetuse väljamaksete vähenemise arvelt 50,0 miljoni euro võrra. Struktuuritoetuste arvelt maksti mai lõpuks välja 145,6 miljonit eurot ehk 29,0 protsenti planeeritust.
Likviidseid finantsvarasidehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mai lõpus 1,34 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on reservid 79,0 miljoni euro ehk 5,6 protsendi võrra väiksemad.
Valitsussektori eelarvepositsioonoli aprilli lõpus 109,5 miljoni euroga (0,55 protsenti prognoositavast SKPst) puudujäägis. Eelmisel aastal samal ajal oli puudujääk 158,6 miljonit eurot ehk 0,9 protsenti prognoositavast SKPst.