/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/07/05/397673t1he8a2.jpg)
Sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse uuringust selgus, et umbes pooled Eesti inimesed arvavad, et meestel on tööelus paremad võimalused kui naistel.
Pooled Eesti inimesed peavad meeste võimalusi tööturul paremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes kolmandik uuringus vastanuist leidis, et naised ja mehed on tööturul võrdsed. «Naised pigem arvavad, et meestel on parem positsioon ja mehed usuvad rohkem, et ollakse võrdsed,» rääkis sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info- ja analüüsiosakonna analüütik Liina Järviste ning lisas, et kui mehed on eelispositsioonil, siis nad ei taju, et naisi halvemini koheldakse.
Eestis on tööturg jaotunud selgelt naiste ja meeste töödeks – tööturu jaotus on Euroopa Liidus kõige suurem. Samuti on Eesti naistel ja meestel suur palgavahe.
«Palgalõhe mõjutab tegelikult väga palju teisi inimeste elu ja tuleviku aspekte. Näiteks erinevaid hüvitisi, alates töötuskindlustusest kuni vanemahüvitise ja pensionini. Kuna pensionid sõltuvad üha rohkem inimeste reaalsest sissetulekust, siis kui naiste palk on väiksem, siis tulevikus hakkab kindlasti kasvama pensionite lõhe naiste ja meeste vahel,» selgitas Järviste.
Sotsiaalministeeriumi analüütiku sõnul on Eesti naistel oluliselt pikemad tööpäevad kui meestel ning naistel on tunduvalt vähem isiklikku vaba aega. «Meie probleem on ka selles, et meestel on nõrk kontakt oma lähedastega ja meil on suur hõivelõhe väikelaste vanemate vahel,» möönis Järviste.
«Kui perre sünnib laps ja kui laps on eelkooliealine, siis nende laste isade tööhõive on kõikide meestega võrreldes kõige kõrgem ja naistel jällegi kõige madalam,» lisas ta.
«Sul ei ole võimalik täielikult pühenduda tööelus teostamisele, kui sul on väga suur koduste tööde koormus. Hoolitsemine laste ja kodu eest peaks olema võrdsemalt jaotunud,» selgitas naine.
Järviste sõnul on Eesti inimestes juurdunud seisukoht, et mees peab olema pere leivateenija ja naine peab pigem hoolitsema koduste asjade eest ning see mõjutab oluliselt naiste ja meeste olukorda nii avalikus- kui tööelus.
«See toidab palgalõhe surnud ringi – me eeldame, et mehed peavad rohkem raha saama, mehed saavadki rohkem raha, ja kui naiste palgad on väiksemad, siis nad jäävadki väiksemaks, sest neilt ei eeldata nii suurt teenimist,» lisas ta.
«Läbi terve uuringu on eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakud erinevad. Mitte-eestlased on oluliselt traditsioonilisemate vaadetega. Kõige demokraatlikema vaadetega on Eesti rahvusest naised,» rääkis Järviste.
Pooled meestest arvavad, et mehed on paremad juhid kui naised ning pooled naised ei ole sellega nõus. «Võib-olla on isegi olulisem, et mehed jõuaksid n-ö naiste elualadele ja hoolitsemisega seotud valdkondadesse,» lisas analüütik.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske selgitas, et kui inimene tunneb, et teda on kuidagi halvasti koheldud, siis on alati võimalus pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.’
«Tema poole võib pöörduda täiesti vabas vormis, kirjeldada ära, mis juhtus ja siis tema hakkab juhtumit uurima ja annab sellele hinnangu,» ütles ta ning lisas, et inimesed võiksid voliniku poole pöörduda rohkem kuna praegune pöördumiste arv on suhteliselt madal.
Ühe lahendusena inimeste hoiakute muutmiseks pakkus Veske välja, et näiteks koolides võiks rohkem panustada sellele, et naised ise oleksid julgemad ja ettevõtlikumad ja väärtustaksid iseennast rohkem. «Tüdrukutes soovitakse rohkem kasvatada allaheitlikkust ja et ta oskaks enese eest hoolitseda, ent ettevõtlikkuse vaimu kasvatamist ei peeta nii oluliseks kui meeste puhul,» lisas ta.
«Ma paljuski ootaks Eesti ühiskonnalt seda, et inimesed ise tunnetaksid, et meil on probleeme,» ütles soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist.