/nginx/o/2009/07/23/211550t1hb5d5.jpg)
Hiinas vallandunud töölisrahutused on tekitanud ahelreaktsiooni samuti odava tööjõu poolest tuntud Kagu-Aasias, kus töölised omakorda streikide ähvardusel paremat palka ja hüvitisi nõudma on hakanud.
Hiina palgavaidlused levisid Kagu-Aasiasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kambodžas valmistuvad töölised parasjagu miinimumpalga üle tekkinud vaidluste tõttu kolmepäevaliseks tööseisakuks, Vietnamis streikisid aga palgatõusu nimel tuhanded Taiwani kingavabriku töötajad.
Vaidlused langevad ajaliselt kokku arengutega Hiinas, kus tööliste rahulolematus ja aktsioonid juba ka palku kergitama on hakanud. Seetõttu kolivad võõramaised vabrikandid oma tootmist üha innukamalt ära «maailma töökojana» tuntud Lõuna- ja Ida-Hiina rannikualadelt – Hiina sisemaale ja teistesse Aasia arengumaadesse.
Tööjõukulud on sellistes riikides nagu Kambodža, Vietnam ja Laos siiani tunduvalt madalamad kui Hiinas. Kuigi valitsused üritavad üksteise võidu välismaised tootmisettevõtteid ligi meelitada, on ametiühingud üsna valvsad oma liikmete eest võitlema ning kogu regioonis on tõusuteel nii streigid kui miinimumpalgad.
Keskmine õmblusvabriku tööline Kambodžas, kus miinimumpalk on üks maailma madalamaid, teenib kuus 50 dollarit, millele lisandub 6 dollarit toimetulekutoetust. Valitsus on pakkunud 5-dollarilist tõusu, kuid enam kui 800 000 töötajat esindav ametiühing on lubanud streigiplaanid teoks teha, kui minimumpalka ei kergitata 70 dollari peale.
Vietnami valitsus tõstis tänavu välismaiste tehaste tööliste miinimumpalga 1 miljoni dongi ehk 52,50 dollari peale. Laoses tõusis alampalk mullu 290 000 kipilt (35 dollarit) 348 000 kipile ehk 42 dollarile.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) spetsialisti John Ritchotte’i sõnutsi on Kambodžas suhteliselt palju aktiivseid ametiühinguid, kusjuures esindatud on enamik õmblusvabrikuid. Samas osutab ta sellele, et töölisrahutusi esineb kogu regioonis üsna sageli.
«Vaidlusi tuleb ette isegi maades, kus iseseisvaid ametiühinguid ei ole – nagu Vietnamis ja Laoses. Eriti sageli tuleb seda ette kõrge inflatsiooni perioodidel,» ütles ta. «Viimase viie aastaga on rahutuste arv oluliselt suurenenud.»
Samal ajal tõmbab Kambodža avatud ärikeskkond, kus ettevõtted võivad olla 100 protsenti välismaalaste omanduses, ligi üha enam välisinvesteeringuid. Kambodža kaubandusministeeriumi andmetel registreeriti riigis käesoleva aasta esimeses kvartalis 290 uut välisettevõtet, mis kujutab endast mullusega võrrelduna 56-protsendilist kasvu.
Maailmapanga prognooside kohaselt kasvavad välismaised otseinvesteeringud Kambodžasse 2010. aastal 725 miljoni dollarini, seda osaliselt ka tänu Hiinast lähtuvatele investeeringutele. 2009. aastal oli vastav summa 515 miljonit dollarit.
Vietnami kui tootmisbaasi roll on tänaseks juba suhteliselt hästi kindlustatud, Kambodžas ja Laoses on rahvusvahelisi ettevõtteid senini esindatud vähe. Investeeringuid on eemal hoidnud vilets infrastruktuur, kõrged energiahinnad ja korruptsioon. Samas on riigid viimasel ajal enam huviorbiiti sattunud, kuna mõlemale ennustatakse majanduskasvu ning valitsustel on ka börside asutamise plaanid.
Möödunud nädalal külastasid Kambodžat mitmete suurte USA firmade, nende hulgas General Electricu, Johnson and Johnsoni ja JPMorgani esindajad.
Copyright The Financial Times Limited 2010.