Kommunistide pehme jõudemonstratsioon Expo

Hiina-Ameerika ühisauto – SAIC GMi tulevikuauto YeZ. Foto: SCANPIX

Monaco vürstiriik pole riigina teab mis suur, aga kaardil siiski selgesti näha. Esimest korda arenguriigis toimuva maailmanäituse Expo tähtsusest puna-Hiinale annab aimu juba fakt, et maailmanäituse 530 hektarile mahuks kaks Monacot.

Kui paluksin meenutada Hiina lähimineviku võimsamaid üritusi, pakuks lugeja kõigepealt ilmselt Pekingi olümpiamänge ning siis Shanghai maailmanäitust EXPO. Kõik on õige, ainult et teises järjekorras – maailmavõimuks pürgiv Hiina kulutab EXPO-le tunduvalt rohkem kui olümpiale.

Nagu öeldud, korraldab 149-aastase ajalooga maailmanäituse tänavu esmakordselt arenguriik. Küllap on Hiinal seda enam tõestada, ning kokku pole kommunistid tõesti hoidnud. Veerand tuhande riigi ja organisatsiooni paviljone mahutavale näitusealale kavatseti algul lasta 700 000 külastajat päevas. Seda arvu vähendati algse kaose tõttu küll kiiresti, kuid keskmiselt käib näituselt siiski iga päev läbi Tallinna linna jagu inimesi.

Üsna levinud kuvand maailmanäitusest ütleb, et lõviosa külastajaist on lipsustatud suurettevõtjad, mõjuvõimsad poliitikud, filantroobid, kes vahivad vilavate silmadega ringi, et leida ometi keegi, kellele teha pakkumine järjekordseks miljardiäriks. See viimane on, muide, tõest sama kaugel kui Shanghai Kuressaarest – külastajate massi moodustab Hiina keskklass. Üsna palju on ka kaugematest prefektuuridest suurema seltskonnaga kohale toodud vahetu ja äärmiselt lihtsa olemisega Hiina maarahvast, kes kohapeale ehitatud kiirtoidurestoranidele kilekotiga kaasa võetud tomateid ja riisi eelistavad. Muud masti külaliste hulk on marginaalne.

Teise maailmasõjani oli maailmanäituse eesmärk tutvustada teistele riikidele peamiselt korraldaja tööstuse ja majanduse võimsust. Pärast suurt sõda kuni umbes 1990ndateni kandis üritus peamiselt kultuuridevahelise suhtluse eesmärki ning viimased paar aastakümmet on see olnud suuresti riikidele koht enda brändi turundamiseks. Sama eesmärki teenivad enamiku riikide paviljonid – näiteks Soome pudrukausi-kujuline paviljon jutustab loo kõrgtehnoloogiast, disainist ja põhjapõdralisest loodusest, Taani jalgrattaist ja merineitsist, Põhja-Korea harmooniast, maisest paradiisist ja midagi kankaanisarnast tantsivaist miniseelikus naissõdureist.

See eesmärk pole kommunistidel Shanghais sugugi tagaplaanile jäänud, kuid rahvusvahelise meedia antud hinnang, et eeskätt on tegu Hiina võimsuse demonstreerimisega Hiina enda rahvale, on ilmselt kümnesse pandud.

Ehkki Eesti tuhanderuutmeetrine kirjumirju paviljon on naabrite – kas või Läti ja Soome paviljonide – kõrval üsna pisike, lookleb selle ees ometi pikk järjekord. «Päris paljud teavad Eestit, ei ole nii, et üldse ei tea,» kinnitas Eesti paviljoni juht Piret Pihelgas. «Soomet-Rootsit teatakse lausa üsna hästi, rohkem kursis on nooremad inimesed. Aga ikka seostatakse meid tihti Venemaaga, siis peab jälle selgitama neile, et meil on oma riik ja oma keel.»

Paviljon pakub lisaks videoekraanidele ja paljuräägitud värvilistele põrsastele ka suletud kohtumisruumi ettevõtjaile ja delegatsioonidele. IT-firmad ja turismiettevõtted käisid seal juba varem, juuni algul ka transpordiettevõtjate delegatsioon. Turismifirmade eesmärk on ambitsioonikas – kasvatada Eestit aastas külastavate Hiina turistide arv kahe aastaga 8000-ni ehk kahekordistada. Ning ettevõtjad tutvustasid Eestit kui turismisihtkohta enam kui sajale sealsele reisifirmale ja ajakirjanikule.

«Me töötame selle nimel, et ettevõtjad teeks tutvust sellega, mis siin Hiinas on, et saaksime üle teatud psühholoogilisest barjäärist, et on kauge, teine kultuur, palju muid riske,» sõnas äridelegatsiooni juhtinud majandusminister Juhan Parts. «Sellest üle saada – paljude Eesti ettevõtjate jaoks on siin peidus suured võimalused.»

Nagu kinnitab Pihelgas, on huvi Eesti ettevõtjate poolt nii Shanghai kui Expo vastu järjest kasvav. «Peking on küll pealinn, aga Shanghai on metropol ja finantskeskus,» selgitas Pihelgas. «Kindlasti peaks siia kogemuse pärast tulema just nüüd, Expo ajal, käima läbi huvipakkuvate riikide paviljonid, lihtsalt laiendama silmaringi, aga ka Shanghais ringi vaatama, külastama siinseid ettevõtteid.»

Kevadel Shanghais avatud Eesti konsulaadis ja sama katuse all paiknevas EASi esinduses on selleks ka Eesti ettevõtjaile loodud töökeskkond, kus näiteks Hiinas alustavad ettevõtjad saavad kasutada nii kontorivõimalusi kui konsuli ja EASi esindaja kogemusi.

Maailmanäitus Hiinas Shanghais jääb avatuks oktoobri lõpuni.