/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2014/06/26/3144779t1h4afa.jpg)
Kui tüüpilisel Eesti suvel võitlevad tüdinud inimesed maamajas sääseparvega, siis nüüd võivad nad «muretseda», kuhu kõik need vereimejad kadunud on.
Nipp, kuidas sääski ligi meelitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes nentis, et põhjused, miks sel suvel sääski eriti ei kohta, on üsna ilmselged. «Kevadel ei olnud meil suurvett ja maikuus, kui põhiline sääskede arenemise aeg oleks pidanud olema, ei olnud ka väga palju vihma. Kokkuvõttes oli kuiv kevad,» avas asjatundja tagamaid. Tartes lisas, et kahtlemata leidub ka praegu kohti, kus sääski rohkem oma nahal tunda saab.
«Üldine hulk ei ole loomulikult võrreldav viimase nelja aastaga. See on võibolla kümnendik sellest, mis oli möödunud suvel,» rääkis Tartes. Sääskede arvukus sõltubki sellest, et kui on lumine talv ja kevadel palju suurvett, siis on ka sääski palju, ning vastupidi.
Kimalastega on asjalood jällegi keerulisemad. Tartes õpetas, et looduses on liikidega nõnda, et arvukused ei ole kunagi täpselt ühesugused – mõni aasta on rohkem, mõni aasta vähem. «Selline pehme talv, nagu meil nüüd oli, on üldiselt putukatele pigem kehv,» jutustas putukateadlane.
Tartes jätkas: «Kimalastega on suhteliselt hästi praegu. Väga tugev otsene mõjutegur kimalaste arvukusele on ka keskkonnamürgid, aga selle kohta ma selgeid järeldusi praegu ei teeks.»
Järgmise suve osas oleks ennustusi teha veel ennatlik. «Sääskede arvukus sõltub täielikult talvest. Sääskede ema võib muneda kuni paarsada muna. Et sääski oleks sama palju kui tänavu, peaks kahesajast ainult kaks tükki üles kasvama, aga kui üles kasvab juba kümme, siis on sääski kümme korda rohkem,» muheles Tartes.
Putukateadlane lohutas, et seda kartust, et sääsed meil ära kaovad, ei ole põhjust tunda. «Pigem nad jäävad meile alles,» lubas ta.
Kui inimestel on mure, et sääski pole, siis saab neile asjatundja sõnul edukalt sigimispaiku juurde luua. «Pange oma kodumajapidamises mingi tünn või vann või anum vett täis ja las ta siis olla suvi otsa vihmavett täis ja siis on sääskedel kohe hea elu jälle!» naeris Tartes.