/nginx/o/2014/06/25/3143331t1h9418.jpg)
Sügiseks valmib Tallinnast tunnikese autosõidu kaugusel Baltimaade esimene kogu perele mõeldud papagoikeskus, mis pälvis Euroopa fondidest ja EASilt toetust ligi 28 000 eurot.
Euroliit toetas papagoikeskuse rajamist ligi 28 000 euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobi korras papagoitaltsutaja Katarina Brighti mõtteis on juba poolteist aastat küpsenud äriplaan teha Tallinn-Pärnu maantee juurde, Märjamaalt umbes 10 km kaugusele Baltikumi esimene papagoikeskus. Kuid miks keskus?
Bright selgitas, et Loomakaitse liidu kaudu on ta pea iga kuu pidanud linde üle Eesti tänavatelt päästma. «Nii nagu visatakse kasse-koeri ukse taha, nii tehakse ka lindudega,» tõdes ta. Samuti on Brighti koju jõudnud juhuslikult välja pääsenud linnud. «Aga oma kodust ei tahaks ju keegi lõpuks varjupaika teha,» lausus naine.
«Kuna ma kodus, meili ja telefoni teel lisaks papagoisid koolitasin, siis tuli mõte, et võiks juba keskuse ehitada,» lausus Bright ja jätkas: «Ja luua ettevõte, kaua sa ikka oma raha eest kõike teed.»
OÜ Eesti Papagoi teenis PRIA-lt Leader-programmi raames papagoikeskuse rajamiseks toetust 22 494 eurot. EASilt sai ettevõtmine lisaks stardiraha 4992 eurot.
Bright usub, et sai toetuse tänu projekti erakordsusele – seni pole seesugust papagoikeskust Eestis olnud. «Mulle tuli ka toetuskirju päris palju, mind toetasid teiste seas Loomakaitse liit ning veterinaar- ja toiduamet. Nad ütlesid, et see keskus ei ole mitte vajalik, vaid hädavajalik,» sõnas naine.
Papagoikeskus tähendab kohta, kus papagoide kasvatajatel on olemas mitmesugused võimalused lindude koolitamiseks ja nende eest hoolitsemiseks kuni veterinaarabini välja. Lisaks mõjuks keskus turistimagnetina nagu näiteks Lottemaa. 3-4 korda nädalas võiks Brighti plaani järgi keskusesse teha lasteekskursioone, toimuksid erinevad huviringid.
Projekti on lisaks papagoikeskusele plaanitud ka linnuhotell, mis täidab sisuliselt praegu kassidele ja koertele mõeldud varjupaiga funktsiooni lindude jaoks. «Selline varjupaik on abiks näiteks inimestele üle Eesti siis, kui minnakse reisile,» lausus Bright ja lisas: «Neid olukordi on päris palju, kui on vaja lindu kuskil hoida.»
Senini Eestis sellist võimalust ei pakuta – olemasolevad loomade varjupaigad Brighti sõnul linde vastu ei võta, kuna neil ei tööta inimesi, kes oskaksid nende eest hoolitseda ja pole sobivaid tingimusi. Hotelli kõrval oleks ühtlasi ka linnukliinik.
Ligikaudu 100-ruutmeetrise hoone renoveerimistööd praegu käivad ning pool on juba valmis. «Aasta lõpuks peaks saama linte lõigata,» lubas Bright.
PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist teabeosakonna juhataja ülesannetes Ene Tulp märkis, et toetust on taotletud hoone renoveerimiseks. «Toetus makstakse välja pärast investeeringu tegemist kuludokumentide alusel,» lisas Tulp. Bright esitas esimese kuluaruande 13. juunil.