Lugeja küsib: milliseid haigusi võib saada raha küljest?

Eurod kassas. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

«Kas ja milliseid viiruseid või baktereid võivad levitada rahatähed ja mündid, sendid? Kuidas oleks võimalik vältida end nendega nakatamisest?» küsib lugeja.

Vastuse andis Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko.

Nii müntidel kui paberrahal leidub kõikvõimalikke haigustekitajaid (viirused, bakterid, seened).

Saastuse säilimine rahatähel sõltub konkreetse haigustekitaja säilimisajast väliskeskkonnas, mis võib kesta mõnest tunnist mõne nädalani.

Viirustest on vastupidavad A-hepatiidi viirused; bakteritest -näiteks tuberkuloosi tekitajad, nad võivad säilitada eluvõime kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, samas hävivad nad otsese päikesevalguse toimel mõne tunniga. Teatud seente liigid (nn dermatofüüdid) võivad põhjustada naha ja küünte haigusi.

Kuna raha katsumisest ei pääse on oluline pärast kokkupuudet rahaga pesta käsi või kasutada muid käte puhastusvahendeid (desinfitseerimisvahendeid).