Slovakkia võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2009, saades eurotsooni 16. liikmeks. Suuremad probleemid on tüütud mündid ja senisest kordades suurem valerahaga maksmise risk.
Rahavahetus neelab veerand protsenti käibest
Uue raha kasutuselevõtu eel revalveeris keskpank krooni kaks korda. Poolteist aastat enne eurot 8,5 protsenti ja 2008. aasta suvel 17,7 protsenti. Slovakkia vahetas kroonid eurodeks kursiga 30,126 krooni euro eest.
Pricewaterhouse Coopersi Slovakkia haru audiitor Tomas Kuca rääkis hiljuti Tallinnas seminaril, et euro kasutuselevõtu kulud küündisid ettevõtteil keskmiselt 0,14 protsendini käibest. Väikeste ja keskmiste ettevõtete kulud ulatusid keskmiselt 0,26 protsendini käibest. Mida suurem on firma, seda märkamatumaks jäi ka kulutuste osatähtsus. Üle 1000 töötajaga firmal oli see keskmiselt 0,07 protsenti käibest.
Kuca märkis, et Slovakkias sujus rahavahetus kiiresti. 94 protsenti pangaautomaatidest olid juba paari tunniga töökorras. Kaks kolmandikku kroonidest sai vahetatud paralleelse käibe ajal jaanuarikuu esimesel kahel nädalal.
Negatiivsena tõi Kuca välja müntide suure hulga, mida iga päev tuleb kasutada. Samuti valeraha kasutamise sagenemise. Kolme esimese kuuga avastati Slovakkias 789 vale-eurot.
Kuca toonitas, et ettevõtted peavad varakult alustama ettevalmistusi eurole üleminekuks. Kuca tõi näiteks, et üks sealne õlletehas alustas ettevalmistusi europäevaks 15 kuud varem, suur pank aga 19 kuud varem. Väga tähtis on nii töötajate kui ka koostööpartnerite teavitamine. Eurole ülemineku tingimused olid Slovakkias sarnased Eestiga. Üleminek toimus «suure pauguna» ning hindu tuli mitu kuud enne europäeva ja pärast europäeva näidata kahes vääringus. Seoses senisest suurema pettuse ja valeraha riskiga on tähtis õpetada töötajaid. Samuti tuleb teha keerukad aktsiakapitali ümberarvestamise toimingud ja kohandada lepingud.