/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/19/713868t1h82eb.jpg)
Mesinikud loodavad, et sügisel loodav maaelukomisjoni koostöörühm mesinduse alal toob mesilaste ülemäärase suremuse pestitsiidide kasutamise tagajärjel taas normi piiresse.
Mesinikud loodavad töörühmalt abi mesilaste suremuse vähendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord on halb. See vajab teadvustamist, see vajab tegutsemist ja vanamoodi ei saa enam edasi minna,» ütles BNSile Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk, kelle eestvõttel anti 20. veebruaril riigikogu esindajatele üle pöördumine, mis juhtis tähelepanu mesilaste kõrgele suremusele pestitsiidide kasutamise tagajärjel.
«Meie petitsiooni mõte oligi tähelepanu juhtimine, et me peame suunduma järjest rohkem selles suunas, et vähendada keskkonnakoormust ja pestitsiidide kasutamist ning selle kaudu ka riske ja ohte mesilaste jaoks,» ütles Kilk ja lisas, et pestitsiidide kasutamise vähendamisel panustatakse järk-järgulisele arengule, mitte nulltolerantsile.
«Mesilane on meie looduses indikaatorliigiks. Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tase tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele,» seisab Eesti Mesinike Liidu pöördumises riigikogu maaelukomisjoni, valitsuse ja põllumajandusministeeriumi poole.
«Mesilasperede tegelik hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 25-30 protsenti. Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, peaks meil praegu olema veidi üle 40 000 pere, kellest hukkub igal aastal 25-30 protsenti. See tähendab 12 000–15 000 pere kaotamist, mis läheb mesinikele aastas maksma 2,5-3 miljonit eurot,» seisab pöördumises.