Kartell võib olla kohustatud hüvitama ka seadusekuuleka konkurendi kõrge hinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtib põhimõte, et kartelli liikmed peavad hüvitama konkurentsiõiguse rikkumistega tekitatud kahju. Samas on senini olnud ebaselge, kas sellised kahjunõuded saavad puudutada ka sellise kahju hüvitamist, mis on tulenenud sellest, et klient on pidanud ostma liiga kõrge hinnaga toote või teenuse kartellis mitte osalenud ettevõttelt. Euroopa Kohtu hiljutine 5. juuni 2014 otsus kohtuasjas C-557/12 loob selles küsimuses teatava selguse, kirjutab advokaadibüroo Varul advokaat Triinu Kinkar.
Nn «kaitsehinna mõju» või «vihmavarju hinnastamise» puhul on tegemist olukorraga, kus seadusekuulekad konkurendid saavad oma hindu turul tõsta tulenevalt sellest, et turul tegutsev kartell on turuhinnad tõstnud kõrgemale, kui see oleks olnud võimalik normaalses konkurentsiolukorras. Sisuliselt tõstavad seadusekuulekad konkurendid hindu kartelli «kaitsva vihmavarju all» ja kliendid peavad kartelli tõttu ostma kõrgete hindadega tooteid ja teenuseid ka kartelli mitte kuuluvatelt ettevõtjatelt.
Euroopa Kohus tegi äsja (5. juuni 2014) kohtuasjas C-557/12 otsuse, milles oli esitatud eelotsuse taotlus seoses kaitsehinna mõjust ehk vihmavarju hinnastamisest tulenevate kahjunõuete võimalikkusega.
Kohus leidis, et kaitsehinna mõju ehk vihmavarju hinnastamise tõttu võib kannatanu saada hüvitise kahju eest, mille tekitasid kartelli liikmed, isegi kui kannatanul puudusid kartelli liikmetega lepingulised suhted. Kahju hüvitis peaks olema võimalik siis, kui on tõendatud, (i) et selle kartelli tõttu kohaldasid iseseisvalt tegutsevad kolmandad isikud kaitsehinda ning (ii) need asjaolud ei saanud kartelli liikmetele olla teadmata.
Kohus leidis, et kartelli võimalike tagajärgede hulka kuulub asjaolu, et niisuguse ettevõtja kliendil, kes ei ole kartelli liige, kuid kes saab kasu kaitsehinna majanduslikest tingimustest, tekib kahju pakkumishinna tõttu, mis on kõrgem, kui see oleks olnud ilma kartellita, mis ei saanud kartelli liikmetele olla teadmata.
30. jaanuar 2014.a on selles asjas andnud oma põhjaliku arvamuse ka Euroopa Kohtu kohtujurist. Kohtujuristi arvamuses kinnitati, et piisav põhjuslik seos kartelli ja kahju vahel esineb, kui kartelli tegevus aitas vähemalt konkurendi hinna tõstmisele kaasa. Kohtujuristi hinnangul oleks ebamõistlik, kui kahjunõue sõltuks tingimusest, et kartelli tegevus peab olema kahju ainus põhjus. Hindadel on väga harva üksnes üks põhjus.
Seoses sellega, kas kahju on kartelli liikmetele ettenähtav, leidis kohtujurist, et see, et kartelli mitteliikmeks olevad konkurendid seavad oma hinna vastavalt kartelli tegevusele, ei ole üllatav, ükskõik, kas nad olid kartellist teadlikud või mitte. On normaalne majanduspraktika hoida turutrendidel silma peal. See kehtib eriti olukorras, kus kartelli liikmete turuosa on suur ja turg on läbipaistev. Konkurentsivastaste kokkulepete eduks on just vajalik, et ka kartelli liikmeks mitteolevate konkurentide hinnad tõuseksid. Järelikult ei saa kartelli liikmed üllatuda nn vihmavarju hinnastamise toimumise üle.
Eelnevast tulenevalt pole välistatud, et sisuliselt peab kartell kliendile kinni maksma ka seadusekuuleka konkurendi kõrge hinna. Selliselt saavad klientidest ettevõtjad oma majandustegevuses ja ka riigihankeid läbiviivad riigiasutused arvestada võimalusega nõuda kartelli liikmetelt ka sellise nn kaitsehinna mõjust tuleneva kahju hüvitamist. Konkurentsivastase kokkuleppe sõlminud ettevõtjad peaksid aga arvestama selle ohuga, et nende vastu saab esitada kahjunõude tingituna sellisest kahjust, mis on tulenenud sellest, et klient on pidanud ostma liiga kõrge hinnaga toote või teenuse kartellis mitteosalenud ettevõttelt.
Konkreetsete kahjunõuete hindamisel tuleb aga alati läbi viia asjaoludest lähtuv analüüs. Samuti võivad praktikas takistada selliste kahjunõuete esitamist tõenduslikud probleemid. Võib loota, et mõningal määral leevendab konkurentsiõiguslike kahjunõuete esitamise tõenduslikke raskusi 17. aprill 2014.a. Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud direktiiv, millega üritatakse konkurentsiõiguse kahjunõuete esitamist mitmete meetmetega leevendada. Jääb vaid oodata, kuidas hakkavad siseriiklikud kohtud selliseid kahjuhüvitamise nõudeid praktikas tulevikus lahendama.