Kümneid eestimaalasi on üllatanud nende ukse taha toodud pakid esmapilgul tasuta toidulisanditega, mida nad pole tellinud ja mille saatja on neile tundmatu.
Postiga saabunud toidulisandite pakid tekitavad saajates segadust
Pärnust pärit Mati Sameli sai sellise paki postiga mõni päev tagasi. Uudishimust tegi mees paki lahti ning avastas sealt toidulisandid ja kirja.
Kirja lugedes selgus, tal tuleb pealtnäha tasuta saadetise eest firmale Helvetia Direct Marketing maksta 40 krooni postikulude katteks ja et peagi ootab teda uus pakk, mille puhul tuleb maksta juba ligi 200 krooni tablettide eest.
Kõnest Helvetiasse selgus, et teine, nüüd juba tasuline pakk on tõesti Sameli poole teele pandud. Ka väideti mehele, et nii esimest tasuta kui ka järgmist toidulisandite portsu oli mees ise soovinud.
Kümme kaebust
«Nemad väidavad seda, et nad võtsid kuskilt telefoniraamatust minu telefoninumbri ja nagu oleks mulle helistanud,» vahendas mees vestlust teenindajaga.
Ometi on Sameli kindel, et pole Helvetialt ühtegi telefonikõnet saanud ega toidulisandeid tellinud.
Helvetia Direct Marketingi esindaja Laila Vatter rääkis, et selliseid juhtumeid, kus klient ei tunnista tellimuse tegemist, on neil varemgi ette tulnud. Enamasti selgub aga kõnesalvestisi uurides, et inimene on siiski müüjaga rääkinud, avaldanud oma aadressi ja kinnitanud, et soovib toidulisandeid.
Sameli puhul oskas Vatter nimetada isegi konkreetse kuupäeva, mil mees tellimuse sisse andis.
Kaebused, mille puhul inimesed väidavad, et pole midagi tellinud, kuid saavad siiski paki ning seejärel ka arved, pole võõrad tarbijakaitselegi. Hanna Turetski tarbijakaitseametist ütles, et sel aastal on seesuguseid kaebusi tulnud ligi kümme ja neid on olnud ka varem.
«Meie praktikas on selgunud siiski, et tegelikult on Helvetia klienditeenindajad helistanud neile ja tutvustanud toodet. Selle kõne käigus annab tarbija ka telefoni teel suulise nõusoleku, et jah, tahan seda tutvustavat pakki,» rääkis Turetski.
Juunis tuli tarbijakaitsele Helvetia kohta kaks kaebust. Esimesel juhul oli inimene proovipakiga nõus ja maksis korralikult ka postikulud ära. Pärast esimese paki saamist helistas ta aga Helvetiasse ja teatas, et ei soovi enam nende toidulisandeid. Pakid tulid sellest hoolimata ning kuigi ta saatis need avamata tagasi, nõudis Helvetia ikkagi arvete tasumist.
Pakid teovõimetule memmele
Teise juhtumi puhul pöördus tarbijakaitsesse inimene, kes oli mures oma vanavanaema pärast. Hooldajat vajavale memmele saadeti pakke koos arvetega, kuigi mitmel korral oli lapselaps helistanud ja palunud seda mitte teha. Saatja ei hoolinud ka sellest, et tegelikult ei tohtinud memm oma lapselapse nõuolekuta selliseid tehinguid teha.
Samas märkis Turetski, et mõlemad juhtumid lahenesid inimeste kasuks ja et ka Samelil on võimalus üllatuslikult saabunud paki postikulude ja juba teele pandud teise paki eest maksmisest pääseda.
Seda kinnitas ka Vatter Helvetia poolt. «Selleks tuleb vaid meid teavitada, et ta ei soovi edaspidi pakke saada ning käesolev pakk tagasi saata. Me lükkame edasi maksetähtaja, et klient ei jääks võlgnevusse, ja ootame kuni tagastus meieni jõuab. Sellega ongi kõik.»
Turetski soovitas Samelil ka tarbijakaitsesse avalduse esitada, et nii saaks lõplikult välja selgitada, kuidas tellimine ikkagi toimus ning mida ja millal saadeti.
«Avaldused, mis meile on saabunud, on leidnud positiivse lõpu,» julgustas ta.
Soovitusi
• Enne kui midagi tellida või nõustuda millegi tutvumisega, tuleb täpsustada tingimusi.
• Kui pakk on juba kodus, siis tuleb põhjalikult lugeda pakis olevat kirja. Seal peab olema ja enamasti ka on märgitud see, mida teha, kui tarbija ei soovi pakki endale jätta.
• Tavaliselt tuleb pakk tagastada teatud aja jooksul. Kui tarbija seda tähtaegselt ei tee, on ta tingimustega nõustunud ja paki eest tuleb maksta.
• Kui saadetakse reklaam koos konkreetse tootega ilma tarbijalt eelnevalt luba või nõusolekut küsimata, võib seda käsitleda keelatud kauplemisvõttena.
Allikas: tarbijakaitseamet