/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/03/08/2880956t1h1fe5.jpg)
Gazpromi suurosalusega Soome gaasifirma Gasum ei kiirusta Venemaa gaasimonopoli murdma ning peab võimalikuks taotleda regionaalse LNG-terminali ehitamiseks Euroopa toetust kuni 2019. aastani.
Gazprom pidurdab LNG terminali ehitamist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil pole vaja kokkuleppe sõlmimisega 19. augustiks kiirustada, sest rahastamisvoor kestab 2019. aastani ja selleks aja jooksul jõuame kindlasti valmis,» ütles Gasumi turundusjuht Olga Väisänen.
Väisänen rõhutas, et tema ettevõte, mille üks aktsionäridest on Gazprom, ei tegele LNG-projekti pidurdamisega. Samas ta ei täpsustanud, miks samal ajal kui Alexela on valmis kohe ehitama hakkama, pole Gasumil terminali jaoks kindlat asukohta, tehnilist lahendust ega ka äriplaani.
«Meie ei saa oma tegevuseks ettekirjutusi Moskvast,» kinnitas Gasumi esindaja. «Mina ei saa kommenteerida Alexela kavatsusi ega seda, kas ta võib soovida ilma Euroopa rahata edasi minna, kuid Gasum järgib Euroopa Komisjoni nõudmisi.»
Eesti ja Soome poolte kokkulepe regionaalse LNG-terminali rajamiseks tuleb selles rahastamisvoorus toetuse saamiseks Brüsselisse esitada just 19. augustiks.
Kolmapäeval jäi sõlmimata kokkulepe Eesti ja Soomes ühise LNG-terminali rajamiseks, sest Väisäneni kinnitusel osutus Gasumi ja Alexela ühiselt pakutud koostöömudel Euroopa Komisjonile vastuvõetamatuks.
Alexela Energia juhatuse liige Marti Hääl seevastu kinnitas, et Soome meedias esitatud väited, justkui ei pooldaks Euroopa Komisjon kahte terminali, on ebatäpsed.
«Jätkuvalt otsitakse parimat lahendust veebruari lõpus kokkulepitule, et terminal peaks asuma mõlemal pool Soome lahte,» selgitas ta. «Komisjon ei poolda sellist kahe sõltumatu terminali lahenduse rahastamist, kus Eestis ollakse valmis ehitusega alustama, Soome poolel aga ei ole veel sellist valmisolekut. Gasum soovib saada Euroopa toetust selleks, et hakata uurima, kuhu ja millist terminali võiks ehitada.»
Majandusminister Urve Palo (SDE) kinnitas, et mõistab läbirääkimistel tekkinud olukorda samamoodi kui Alexela. «Meil on siiani kehtiv poliitiline kokkulepe Soome riigiga, mis näeb ette kahe hoiustuskohaga terminali ja Balticconnectori rajamise,» lausus ta. «Kui peaks selguma, et see lepe tuleb üle vaadata, siis kindlasti teeme seda.»
Tallinnas ühise gaasitaristu nõupidamisel osalenud Euroopa Komisjoni energia siseturu direktorilt Klaus-Dieter Borchardtilt ei õnnestunud eile kommentaari saada.
Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettingeri pressiesindaja kinnitas, et tema ametkond ei näe Balti LNG-terminali projektis mingisugust edasiminekut. «Pakutud lahenduses nähakse ette kaks täiesti eraldi LNG-terminali Soomes ja Eestis. See ei ole kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis,» vastas pressiesindaja.