/nginx/o/2014/05/22/3051078t1h0852.jpg)
Gaasifirma Gasumi aeglane asjaajamine takistab LNG terminali rajamiseks vajaliku ühisfirma loomist Alexelaga.
Soomlaste mahajäämus nurjas täna LNG terminali läbirääkimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna nurjusid majandusministeeriumis peetud läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Alexela Energia, Soome gaasifirma Gasumi, EG Võrguteenuste ning Eesti ja Soome ministeeriumide esindajate vahel. Järgmise kõnelustevooru aeg pole teada, kuid sellele peab eelnema kohtumine Gasumi ja Alexela esindajate vahel, öeldi majandusministeeriumist.
Kolmapäeval võis loota lepingut Alexela Energia ja Gasumi ühisfirma loomiseks, mis võimaldaks asuda regionaalse LNG terminali ehitamiseks nii Eestisse kui ka Soome. Kuid erinevalt Alexelast, kes oleks valmis kohe ehitustöödega alustama, pole soomlased oma kaldal isegi veel vajalike uurimistöödeni jõudnud. Selline tasemete erinevus saigi tänasel kohtumisel saatuslikuks, kinnitas Postimehele majandusministeeriumi allikas.
Suur LNG terminal, mida rahastab suures osas Euroopa Liit, peab vabastama Balti riigid ja Soome Gazpromi gaasimonopolist.
Majandusminister Urve Palo avaldas veel täna lõuna ajal, et ootab õhtuks regionaalse LNG terminali kokkulepet, mis lubab Alexelal kohe ehitama hakata ja soomlastel oma võimalusi alles uurima asuda.
„Ma väga loodan, et see lahendus tuleb selline, et Soome poolt Gasum ja Eesti poolt Alexela Energia loovad ühisettevõtte ja esitavad ühise taotluse, kus nähakse ette, et Eestisse tuleb terminal ja Soomesse tuleb terminal,“ ütles Palo Kuku raadio saates Vahetund Postimehega. „Eesti läheb praegu edasi 160 000 kuupmeetrise terminaliga, kui suur tuleb Soome, kas suurem või väikesem, on nende otsustada. Euroopa Komisjoni minnakse augustikuus taotlusega, et Eesti on valmis kohe ehitama asuma nii gaasitoru maapealset osa kui ka LNG terminali. Soome taotleb esialgu uuringuid. See on selline lahendus, mis mõlemale poole sobib ja ma väga loodan, et selles ka kokku lepitakse.“
Gazpromi mõjuka osalusega Gasum asus eelmisel aastal küll näilise tarmukusega LNG projektiga tegelema, kuid seni on selle ettevõtte tegevusega seotud peamiselt otsustega viivitamine. Gasum on seni üritanud näidata ennast kui suuremal turul tegutsevat gaasifirmat, kes peaks ehitama ka suurema terminali. Seda hoolimata asjaolust, et Balti riikide ühine gaasiturg on kokku sama suur kui Soomes.