Leedo: jutt miljonite eurode kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale

Vjatšeslav Leedo Foto: Peeter Langovits

Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo tegi täna avalduse, milles väidab, et jutt sellest, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest, viitab vastutavate inimeste ebaadekvaatsusele.

Majandus24 annab Vjatšeslav Leedo avalduse edasi kärpimata kujul.

Juhan Parts oli majandus-ja kommunikatsiooniminister seitse aastat. MKM-i maja tegelik juht, kantsler Marika Priske oli oma ametis üle 10 aasta.

Inimestele on valetatud tänaseks juba ligi kakskümmend aastat, et tuleb Saaremaa sild. Kui palju maksumaksja raha on pandud magama erinevatesse sillaga seotud uuringutesse? Miks sild on siin sümboolse tähendusega – aga sellepärast, et kui riik ostab ise laevad, siis riik ei tee silda. Eesti riik ei ole nii rikas, et omada laevu ja omada silda. 2008. aasta sügisel kukkus rahvusvaheline pangandussüsteem kokku, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid meie laevaehitusprogrammi edasi viia. Ma ei ole tähele pannud, et keegi oleks neile riiklikul tasemel selle eest aitäh öelnud, tunnustanud. Kumbki pole muidugi ka just tuntud oma lahke käe poolest parteikassasse jagamisel, pigem vastupidi.

Vähesed teavad seda, et enne kui mina hakkasin koos partneritega tänavalt raha otsima, pakkusime riigile võimalust tulla laevehitusprojektis investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks. Aastal 2008 ütles Juhan Parts selle peale, et see pole riigi asi ja ehitage laevad ise valmis. Millest selline meelemuutus?

Mida riik samal ajal tegi, on ka teada. Riigistati raudtee, lennufirma, reisirongiliiklus. Kas keegi nende korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest vastutanud?

Pool aastat tagasi ütlesid Andrus Ansip ja Juhan Parts üle päeva, et tänane Väinamere operaatorteenus on maailma parimaid. See oli meie mitmesajapealisele laevaperele palsamiks selle surve ja mõnitamise eest, mida läbi ajakirjanduse on meie suhtes korraldatud. Kui meil on parimad laevad ja parim operaator, siis miks on vaja laevaomanikku ja operaatorit aastaid survestada. Nii kuluaarides kui ka avalikkuses.

Kes olid need inimesed, kes pidasid riigi poolt poolteist aastat Olav Miiliga läbirääkimisi laevade ostuks? Kui palju kulutas riik nende läbirääkimiste pidamiseks raha? Miks läbirääkimised lõppesid? Üks kõrge ametnik ütles, et need inimesed, kes riigi poolt läbirääkimisi pidasid, „tuleks seibideks lõigata“. Mis on poliitiku ja riigiametniku vastutus? Juhan Parts väidab, et Tallinna Sadam tahtis tegeleda praamiliiklusega ja neil on suurepärane kogemus. See on vale. Tallinna Sadam ei ole kunagi tahtnud selle jamaga tegeleda ja neil puudub nii laevade ehituses, veel enam laevaliikluse opereerimises, igasugune kogemus. See riigikapitalismi ülistamine tuleb sellest, et mehitada järjekordse ettevõtte nõukogu parteilastega, kes saavad siis sõrmi keerutades erafirmadega läbirääkimisi pidada.

Riik ostab operaatori käest teenuse. See on poliitiline otsus, kas teenuse maksab kinni konkreetne tarbija või tuleb raha eelarvest. Paraku ei ole enamik inimesi, sealhulgas poliitikuid, seda fakti endale selgeks teinud või eelistab üleüldist teadmatust kavalalt oma kasuks keerata. Meeldimaks mõnele tuhandele valijale, lasi MKM paar aastat tagasi alla piletihinnad. Need on täna kunstlikult madalad. Mida madalamad on piletihinnad, seda rohkem tuleb finantseerida praamiliiklust (sarnaselt kogu ühistranspordiga) riigieelarvest. Reaalseid kulusid aga kunstlikult vähendada ei saa. Kui piletihinnad oleksid turutasemel, arvestades seejuures fakti, et saarlased ja hiidlased pole süüdi, et nad Saaremaal ja Hiiumaal elavad, siis langeks dotatsioon kordades. See ei meeldi aga mõnedele poliitikutele, sest kaob ära malakas, mille kaudu näidata, et tegelikult korraldavad praamiliiklust piraadid.

Jah, laeva saab ehitada kahe aastaga. Aga see on siis mingi muu laev, sellega reisijaid ei teeninda. Ruhnu liinile ehitas riik eilsesse päeva kuuluva väikelaeva. Kallis laev, mis ei suuda teenida ruhnlaste tänaseid vajadusi. Kui on olemas nii kõvad mehed, et on valmis kahe aastaga laeva projekteerima ja ehitama, siis mindagu panka ja ehitatagu need laevad.

Jutt sellest, et MKM ei ole suutnud seitsme aasta jooksul saada ülevaadet parvlaevaliikluse kuludest ja tuludest on küsimus inimeste adekvaatsusest. Kui minister ei oska pabereid lugeda, siis tuleb valida lihtsam amet. Jutt miljonite eurode suurusest kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale. Riik peab need praamid esmalt endale muretsema ja on päris selge, et täna maksavad laevad hoopis teist hinda kui 2008, kui meie oma laevade ehitusega alustasime.

Väinamere Liinid teevad tööd edasi. Ees seisab suve üks keerulisemaid nädalavahetusi, kuid saartele ja meie laevadele mahuvad kõik. Tere tulemast Saaremaale! Tere tulemast Hiiumaale!