Majandus24 annab Vjatšeslav Leedo avalduse edasi kärpimata kujul.
Juhan Parts oli majandus-ja kommunikatsiooniminister seitse aastat. MKM-i maja tegelik juht, kantsler Marika Priske oli oma ametis üle 10 aasta.
Inimestele on valetatud tänaseks juba ligi kakskümmend aastat, et tuleb Saaremaa sild. Kui palju maksumaksja raha on pandud magama erinevatesse sillaga seotud uuringutesse? Miks sild on siin sümboolse tähendusega – aga sellepärast, et kui riik ostab ise laevad, siis riik ei tee silda. Eesti riik ei ole nii rikas, et omada laevu ja omada silda. 2008. aasta sügisel kukkus rahvusvaheline pangandussüsteem kokku, mille järel ettevõtjad Marcel Vichmann ja Olav Miil võtsid riski ja aitasid meie laevaehitusprogrammi edasi viia. Ma ei ole tähele pannud, et keegi oleks neile riiklikul tasemel selle eest aitäh öelnud, tunnustanud. Kumbki pole muidugi ka just tuntud oma lahke käe poolest parteikassasse jagamisel, pigem vastupidi.
Vähesed teavad seda, et enne kui mina hakkasin koos partneritega tänavalt raha otsima, pakkusime riigile võimalust tulla laevehitusprojektis investoriks ja seeläbi laevapargi kaasomanikuks. Aastal 2008 ütles Juhan Parts selle peale, et see pole riigi asi ja ehitage laevad ise valmis. Millest selline meelemuutus?
Mida riik samal ajal tegi, on ka teada. Riigistati raudtee, lennufirma, reisirongiliiklus. Kas keegi nende korstnasse kirjutatud kümnete miljonite eest vastutanud?
Pool aastat tagasi ütlesid Andrus Ansip ja Juhan Parts üle päeva, et tänane Väinamere operaatorteenus on maailma parimaid. See oli meie mitmesajapealisele laevaperele palsamiks selle surve ja mõnitamise eest, mida läbi ajakirjanduse on meie suhtes korraldatud. Kui meil on parimad laevad ja parim operaator, siis miks on vaja laevaomanikku ja operaatorit aastaid survestada. Nii kuluaarides kui ka avalikkuses.