/nginx/o/2014/03/29/2924926t1hbf71.jpg)
Majandusminister Urve Palo ootab täna regionaalse LNG terminali kokkulepet, mis lubab Alexelal kohe ehitama hakata ja soomlastel oma võimalusi alles uurima asuda.
Palo: Eesti hakkab LNG terminali ehitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just praegu peavad majandusministeeriumis läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, Alexela Energia, Soome gaasifirma Gasumi, EG Võrguteenuste ning Eesti ja Soome ministeeriumide esindajad. Täna õhtuks loodetakse sõlmida kokkulepe, mis määrab Balti riikide ja Soome vabanemise Gazpromi gaasimonopolist.
„Ma väga loodan, et see lahendus tuleb selline, et Soome poolt Gasum ja Eesti poolt Alexela Energia loovad ühisettevõtte ja esitavad ühise taotluse, kus nähakse ette, et Eestisse tuleb terminal ja Soomesse tuleb terminal,“ ütles Palo Kuku raadio saates Vahetund Postimehega. „Eesti läheb praegu edasi 160 000 kuupmeetrise terminaliga, kui suur tuleb Soome, kas suurem või väikesem, on nende otsustada. Euroopa Komisjoni minnakse augustikuus taotlusega, et Eesti on valmis kohe ehitama asuma nii gaasitoru maapealset osa kui ka LNG terminali. Soome taotleb esialgu uuringuid. See on selline lahendus, mis mõlemale poole sobib ja ma väga loodan, et selles ka kokku lepitakse.“
Alexela teatas varem, et kavatseb Paldiskisse esmalt rajada 160 000 kuupmeetrise mahtuvusega LNG terminali, mis võimaldab suurte transpordilaevade vastu võtmist. Teise sama suure mahuti ehitamine sõltub turul valitsevast nõudlusest tavalises maagaasist mõnevõrra kallima veeldatud gaasi järele.
Soome Kauppalehti vahendas hiljuti Gazpromi suurosalusega Gasumi sisukohti, et lahe põhjakaldale kerkib suur põhiterminal ja eestlased saavad lohutuseks väikese. Samas avaldas soomlaste majandusleht Gasumi projektijuhi Timo Kalliole omistatud väite, et soomlased võivad leedulaste eeskujul rajada hoopis 150 000 kuupmeetrise mahtuvusega ujuvterminali. Selline lahendus tähendab suure LNG transpordiks ehitatud laeva ostmist, mis ankurdatakse püsivalt kai külge ja kuhu hakkavad väiksemad gaasilaevad LNGd kokku vedama.
Ukraina kriis tõstis Euroopa Komisjoni jaoks esiplaanile Soome ja Balti riikide gaasivarustusele alternatiivsete varustuskanalite loomise. Kui varem võis LNG terminali rajamine loota vaid viieprotsendilisele eurotoetusele, siis nüüd võib kõne alla tulla isegi kuni 40protsendiline toetus.
Eestisse ja Soomesse rajatavad LNG terminalid ja Balticconnectori gaasitoru võimaldavad välja murda Venemaa monopoolse Gaspromi haardest, kes on siinse piirkonna ainukene maagaasiga varustaja.