Alkoholiaktsiisi tõus taaskäivitas viinaralli Eestist Soome

Pilt on pärit nn esimese viinaralli aegadest 2004. aastal. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Alkoholiaktsiisi tõstmine Soomes selle aasta alguses tõi kaasa välismaalt ostetavate koguste suurenemise, kohalik meedia nimetab seda viinaralli taaskäivitumiseks.

Esimeses kvartalis tõid soomlased välismaalt 10 protsenti enam alkoholi kui 2007. aastal. Sama tendentsi oli näha ka kevadel ja suvel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Sotsiaal- ja tervishoiu järelevalveameti (STTV) osakonnajuhataja Lennart Wahlfors kinnitas, et kasvusuund jätkub.

«On selge, et selle taga on aasta algul toimunud alkoholiaktsiisi tõus,» nentis ta.

Täpsed andmed hiliskevade ja suve sisseveost avaldatakse septembri keskel.

Wahlforsi sõnul on välismaalt kaasa ostetavate alkoholikoguste suurenemisele aidanud kaasa Eesti-Soome laevaliikluse juurdekasv. Põhiosa alkohoolsetest jookidest tuuakse Soome just Eestist.

Soomlased ostavad reisidelt kaasa senisest enam kangeid jooke. «Ka see trend on suvel jätkunud,» märkis ta.

Selle aasta alguses toimunud aktsiisimaksu tõstmine tabas just kangeid alkohoolseid jooke. Nende hind kerkis Soomes 10,5 protsenti, siidrite ja keskmise kangusega õllede hinnad tõusid samas 3,5 protsenti.

Selle otsuse tõttu on Soomes oluliselt vähenenud kangete jookide müük.

Ka õlle sissevedu on suvel liikunud tõusuteed. Paljud on aga välismaalt hakanud kaasa ostma pigem just kangeid napse.

Õlle hind on tõusnud ka Eestis, kirjutab ajaleht. Soomest saab seda endiselt suhteliselt soodsalt, kuigi aasta alguses kadusid rohked hinnaalandused.

«Hinnavahe kangema alkoholi osas on aga suurem,» rääkis Wahlfors.

Viimati üritati alkoholi sissevedu Eestist Soome piirata 2004. aastal, kui Eesti oli liitumas Euroopa Liiduga ning impordi piirangud regioonis kadusid.

Peaminister Matti Vanhaneni valitsus otsustas tookord alandada alkoholiaktsiisi, mille tulemusel tarbimine suurenes. Tõusuteed liikusid ka rohke tarbimisega kaasnevad probleemid.

Alkoholiaktsiisi tõstmist arutanud töörühm ei suutnud augusti alguses langetada üksmeelset otsust selles, kas maksu tuleks järgmisel aastal tõsta või mitte.

Keskerakond ja rohelised toetavad aktsiisitõusu, Kokoomus ja Rootsi rahvapartei soovivad lükata otsustamise värske statistika avaldamiseni edasi.