Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ei kiirusta kummutama tarbijate kahtlusi, et eurole üleminek kergitab kaupade ja teenuste hindu.
Josing: hirm euroga kaasneva hinnatõusu ees on põhjendatud
Üheks selle teemaga seotud valupunktiks on olnud eurodesse ümberarvestatud hindade ümardamine tarbijate kahjuks.
«Jah, eks see võimalus muidugi on, inimlik soov hindu natukene ümaramaks teha on kaupmeestel kindlasti olemas,» tõdes Josing.
Ometi soovitab ta hindu täpselt esitada: «Hea oleks, kui esialgsel perioodil sellist ümardamist välditaks. Hindu tuleks tarbija jaoks võimalikult täpselt arvutada.»
Seda, et hindu massiliselt täiseurodeni ümardama hakataks, Josing ei usu. Ta rõhutas, et eurole üle läinud riikide toidupoodides lõppevad paljud hinnad sentidega ning lisas, et kaupmehed peavad õppima müntidega tunduvalt aktiivsemalt arveldama.
Ometi ei tähenda see, et tarbijate hinnatõusuhirmul alust poleks. «Hirm on põhjendatud, sest teatud asjade puhul võib ettevõtjal tekkida tahtmine ümardada. Osad hinnad kipuvad olema ümaramad, eriti just sellistel tükikaupadel nagu kohvitassid või pirukad,» selgitas Josing.
Tarbijakaitse saab trahviga karistada vaid neid kaupmehi, kes oma toodete ja teenuste hindu eurodes esitades neid valesti ümardavad. Kui aga äriettevõte otsustab eurole ülemineku varjus lihtsalt hindu tõsta, on tal selleks täielik õigus ja sel juhul saavad kaupmeest mõjutada vaid tarbijad ise.
«Siis tarbija võib lihtsalt teise kaupmehe juurde minna,» ütles Josing. «Kui temani jõuab informatsioon, et hinda on tõstetud ebaõiglaselt või mingitel hämaratel põhjustel, siis ta peab lihtsalt oma otsuse tegema ja sellise kaupmehe juurde mitte minema. Ega siin muud varianti ei ole.»