EY: kolmandiku Eesti juhtide hinnangul on kingituse pakkumine ärisuhte hoidmiseks õigustatud

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandiku Eesti juhtide hinnangul on kingituse pakkumine ärisuhte hoidmiseks õigustatud
Kolmandiku Eesti juhtide hinnangul on kingituse pakkumine ärisuhte hoidmiseks õigustatud Foto: SCANPIX

Käesoleva aasta maikuus Ernst & Youngi poolt Eesti juhtide seas läbi viidud pettuseriskide uuringu kohaselt on 21% vastanute arvates korruptiivne käitumine, sh altkäemaks, Eestis laialt levinud. 31% juhtidest leidis, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks on õigustatud.

«Uuringust välja tulnud ärieetikat puudutavad hoiakud Eesti juhtide seas olid nii mõneski punktis üllatavad,» rääkis Ernst & Young Baltic ASi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.

«Näiteks kolmandiku Eesti ettevõtete juhtide arvates on kingituste ja meelelahutuse pakkumine ärisuhete hoidmiseks või tekitamiseks õigustatud, mis on kolm korda kõrgem näitaja kui arenenud riikide keskmine. Võrdlusena EY poolt hiljuti läbi viidud sarnases rahvusvahelises uuringus leidsid sellise käitumise õigustatud olevat 11% juhtidest.»

«Ühtlasi selgus uuringust, et Eesti ettevõtete juhtidest 7% on maksnud ärialases situatsioonis altkäemaksu, kui võrdluses arenenud riikidega on sama teinud 3% vastanutest,» märkis Marilin Pikaro.

Lepingule vastavalt vajadusele tegelikkusest varasema või hilisema kuupäeva märkimisega on kokku puutunud 27% Eesti ettevõtete juhtidest. Eraelulises olukorras on altkäemaksu maksnud aga tervelt 17% juhtidest.

Viimase 2 aasta jooksul on pettusejuhtumiga kokku puutunud pooled Eesti ettevõtetest, kusjuures 26%-l on tekkinud sellega ka üle 10 000-eurone kahju.

Pettuse ennetamise ja avastamise peamiste mehhanismidena on Eesti organisatsioonides uuringu kohaselt kasutusel finantsauditi (95% vastanutest) ja siseauditi (79% vastanutest) läbiviimine ning töötajate ja koostööpartnerite taustakontrollide tegemine (78% vastanutest).

«Üllatav on asjaolu, et eelpool nimetatud mehhanismid on pettuseriskide juhtimisel ühed vähem tõhusad,» lisas Marilin Pikaro.

«Traditsiooniliselt tuvastatakse kõige kiiremini pettusejuhtumeid vihje või juhuse kaudu, samas Eesti ettevõtetes on need meetmed vähe eelistatud: vihjeliini kasutatakse pettuseriskide tuvastamise meetmena üksnes 34% ja üllatusauditeid 39% organisatsioonides.»

Ernst & Youngi poolt Eestis läbi viidud korruptsiooni- ja pettuseriski alases uuringus osales kokku 112 äriühingute ja organisatsioonide juhtimisfunktsiooni omavat isikut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles