Päevatoimetaja:
Sander Silm

Balti tarbijauuring: Eesti kodudes on kõige rohkem tehnikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Telerid
Telerid Foto: Toomas Huik

Balti tarbijakäitumise uuringust selgus, et eestlased on lätlaste ja leedulastega võrreldes kõige tehnoloogialembelisemad.

Tarbijakäitumise uuringu järgi kasutavad eestlased rohkem tehnoloogiat kui lätlased või leedukad, eestlastel on kodudes ka suurem valik erinevaid tehnoloogiavahendeid.

Kuigi peaaaegu kõikides Eesti, Läti ja Leedu kodudes on köögitehnika, televiisor, mobiiltelefon, arvuti või sülearvuti, on 22 protsendil eestlastest lisaks kodus ka mängukonsool, Lätis on sama näitaja 15 ja Leedus 14 protsenti.

Uuringust selgus, et telefon on paljude inimeste jaoks fotokaamera eest. Pildistamine on helistamise ja sõnumite saatmise järel kolmandana kõige populaarsem funktsioon telefonidel ja seda eriti noorema põlvkonna (18-24-aastaste) ja nutitelefonide kasutajate seas.

Eestis kasutatavad rohkem kui pooled majanduslikult aktiivsed inimesed tehnoloogiat harivate materjalide lugemiseks või vaatamiseks, alla 24-aastaste hulgas on õppematerjalide lugemine läbi nutivahendite veelgi populaarsem.

Televiisori vaatamine on noorema põlvkonna seas Baltikumis vähenemas, kuid vanema põlvkonna jaoks on see endiselt oluline. Eestis vaatab televiisorit kõige vähem alla 35-aastane, kuid kõige rohkem 45-55-aastane abielus inimene, kellel on kodus nutiTV. Eestlased vaatavad televiisorit rohkem kui naaberriikide elanikud.

Baltimaade inimesed ei tunne, et tehnoloogia oleks näost-näkku suhtlust vähendanud. 71 protsenti eestlastest leidis, et tänu tehnoloogiale on kergem perekonnaga kontakti hoida ja kohtumisi kokku leppida.

Ligi kolmveerand 55-65-aastastest eestlastest leiab, et tehnoloogia toob neid perega kokku. Samsungi uuringust selgub, et tänu tehnoloogiale ei tunne vanemad inimesed ennast üksikuna ja nad saavad kergemini perega suhelda.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse kvaliteedijuht ja Tallinna Ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping leidis uuringuga tutvudes, et tarbijakäitumine ei eristu üksnes regiooniti vaid ka vanusegruppide ja sugude vahel.

«Uuring näitab selgelt tehnoloogia kasutamise harjumuse erisusi riikide vahel, mis tähendab, et Balti riigid ei ole tarbijakäitumise kontektstis ühtne piirkond. Näiteks kasutatakse Eesti kodudes 30 protsenti rohkem videokaameraid kui Lätis ja Leedus. Ja see ei ole ainuke nii suur erinevus,» ütles Tereping.

Tarbijakäitumise uuringu viis läbi Samsung Electronics Baltics koostöös turu-uuringute firmaga GfK Custom Research Baltic. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida inimeste käitumis- ja tarbimisharjumusi ja tehnoloogia mõju inimeste elule Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring viidi läbi Balti riikides ligi 2200 vastaja hulgas.

Tagasi üles