Lugeja küsib: kuidas läheneda naabrile, kes pargib oma autosid minu krundile?

Parkimisest võib tõusta tüli. Foto: Panther Media/Scanpix

«Kuidas läheneda naabrile,  kes pargib oma autosid minu krundile ning ei tee välja suulistest märkustest?» küsib lugeja. 

«Olen kinnistuomanik, kellele kuulub 70 protsenti kaasomandis olevast majast ja maast, kuigi maa on jagatud mõttelisteks osadeks. Meie ühises hoovis oli üks krunt, kuhu umbes 10 aastat tagasi ostis perekond krundi ning ehistas sinna maja. Ehituse kestel andis kaasomanik suulise loa parkida oma autosid meie krundile kuni ehituse lõpuni. Kuigi hoovi krundile ehitati ka suhteliselt suur aed kuhu mahkusid ära nende autod, ei pargi nad autosid mitte oma vaid endiselt meie krundile - olgugi et pargitakse kaasomaniku mõttelisele osale, kuid siiski minu magamistubade akende alla. Kuna tegemist on ju mõtteliste osadega, siis on ju ka minul sõnaõigust seda enam, et kuna kaasomanik seal ei ela ja krunti ei hoolda, siis olen olnud mina kohustatud hooldama kogu krunti. Kaasomanik pole praktiliselt huvi ka üles näidanud, et kuidas lood on. Hoovipealsete naabritega olen rääkinud, kuid nende vastuseks on et kaasomanik olla lubanud.

Probleem ongi selles, et kaasomanik ise ei ela seal ja kui olen üritanud temaga ühendust võtta, siis ei ole ta piisavalt julge meie õigusi kaistma. Ütleb, et kuna mul on rohkem maad ja olen elanud seal kauem, mis tähendab, et mul olevat rohke sõnaõigust ning et pean ise hakkama saama. Lisaks suulisele rääkimisele olen üritanud kasutada füüsilisi tõkkeid - kive ette veeretanud, redeli tõmmanud seinast poolde hoovi, kuid neil on jultumust tulla minu krundile ja liigutada tõkkeid et oma autodega mööda saada ning parkida. Mingil määral ma ehk isegi oleksin nõus, et nad seal pargivad kui nad hooldaks ise maad , mida kasutavad. Meil on ühine sissesõidutee, mis kuulub minu krundi alla, aga pean laskma naabril seda kasutada kuna see viib tema koduni, kuid lumerookimisest, muruniitmisest ja lehtede riisumisest ei tea tema midagi. Kasutab julmalt võõrast maad, seda ei hoolda ning mis kõige parem loobib oma prahi: puulehti, oma krundilt kitkutud umbrohtu ja muud sodi meie krundile. Kaasomaniku kuuri taha on teinud kompostihunniku, mis mädandab kaasomaniku kuuri seinu. Naaber sisehoovist arvab, et tema on kuningas, naeravad ja vibutavad keskmist sõrme mööda sõites. Nendele lähenemine on üsna raske kuna tegu on hämaraid tegusi teinud inimestega - kardan lähedaste oma, lähedaste tervise ja vara pärast. Mainin veel lihtsalt ära, et ka muud naabrid on nende tegevusest tugevalt häiritud.

Minu küsimused ongi nüüd, et kuidas ma peaksin lähenema naabrile? Millised seadused mind kaitsevad? Kas saan kaasomanikku sundida tegutsema?

Lisaks hakkas mind huvitama, et kuidas ma saan lahutada krundi ja maad kaheks, et poleks enam kaasomandlust? Kuidas see protsess välja näeb ja mida selleks teha tuleb?» uurib lugeja. 

Vastab notar Priidu Pärna.

Kaasomanike ja ka naabrite vahelisi suhteid reguleerib asjaõigusseadus. Kaasomanike puhul on igal kaasomanikul kolmanda isiku (naabri ) ees kõik omaniku õigused. See, et kaasomanikud on kuidagi omavahel ära jaganud krundi kasutusõiguse on kaasomanike omavaheline siseasi. Kui kaasomanik kinnitab , et ta ei ole lubanud autode parkimist naabri poolt tema kasutuses olevale alale, siis saab küsija esitada naabri vastu valduse kaitse nõude. Kui naaber ei reageeri sellisele nõdumisele, mis on soovitav esitada kirjalikult, tuleb valduse kaitseks pöörduda kohtu poole. Lisaks lubab asjaõigusseadus ebaseadusliku valduse rikkumise puhul  kasutada lausa omaabi ehk jõudu autode äravedamiseks. Valduse kaitseks võiks rajada ka aia. Valduse rikkumiseks on ka võõrale maale kompostihunniku rajamine. Mis puudutab juurdepääsu lubamist, siis asjaõigusseaduse kohaselt peab seda lubama juhul, kui mujalt ligi ei pääse, kuid maaomanik võib nõuda juurdepääsu kasutajalt sell eest tasu.  

Krundi jagamiseks tuleb tellida maamõõtmine, registreerida see mõõtmistulemus maakatastris, seejärel tulla koos teise omanikuga notari juurde ja teha jagamise avaldus kinnistusraamtu pidajale. Sõltuvalt krundi asukohast võib olla vajaik detailplaneeringu kehtestamine.