/nginx/o/2012/12/12/1479728t1haa70.jpg)
Tarbijakaitseamet tegi koos andmekaitse inspektsiooniga möödunud aasta oktoobrist tänavu aprillini kiirlaenuandjate seiret eesmärgiga saada ülevaade lepingute sõlmimiseks kogutava teabe mahu, sisu ja tarbijate maksevõime hindamise aluste kohta.
Tarbijakaitseamet leidis kiirlaenukontorite seire käigus mitmeid seaduserikkumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amet jälgis, milliste andmete põhjal hindavad laenuandjad tarbijate maksevõimet lähtudes võlaõigusseaduses kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest (milliseid andmeid küsitakse laenutaotluse ankeedis, milliseid andmebaase/registreid uuritakse) ja kuidas laenuandjad täidavad lepingueelse teabe andmise kohustust, s.t. millisel hetkel ja viisil edastatakse tarbijatele tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja lepingudokument ning kas need vastavad sisult ja vormilt seaduses sätestatud nõuetele.
«Kuigi menetlused on praegu veel pooleli, võib öelda, et kõigi vaadeldud üheksa laenuandja tegevuses leidus võlaõigusseaduse rikkumisi ja sealjuures kahe ettevõtte puhul esines puudusi maksevõime hindamisel,» ütles ameti peadirektor Andres Sooniste.
Krediidiandjad kasutavad ameti sõnul küll eri andmebaase, kuid kõik ettevõtted ei küsi ega analüüsi pangakonto väljavõtet olenemata asjaolust, et võlaõigusseaduse järgi peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sealjuures regulaarse sissetuleku ja varasemate maksekohustuste täitmise (lisaks laenukohustustele igakuised muud maksed, nt kommunaalkulud, tasud mobiilsideoperaatoritele).
«Oluline on, et laenuandja analüüsiks, kas pärast kõigi rahaliste kohustuste täitmist jääb tarbijale mõistlik summa igapäevaseks toimetulekuks,» lausus Sooniste.