«Eelmise valitsuse plaan kuulutada välja konkurss uute laevade ehitamiseks, et need siis omakorda hankega opereerida anda, oleks väga kena, kui riigil oleks rohkem aega. Täna ei ole meil kindlust, et 2016. aastaks uued laevad valmis saavad,» ütles Palo. «Seetõttu oligi oluline, et hange hõlmaks korraga laiemaid valikuvõimalusi – lauale jäi nii laevade ostmine kui ka operaatorhange. Seega, kui Tallinna Sadam saab reaalsed pakkumised ehitamiseks ja kui see on riigile soodsam, valime selle. Vaid nii saame tagada, et praamiliiklus ei seisku ka aastal 2016, kui lõpeb praegune leping Saaremaa ja Hiiumaa liinide teenindamiseks.»
Palo sõnul ei saa ta nõustuda täna Eesti Päevalehes avaldatud väidetega, nagu oleks tal eri allikatest olemas sajaprotsendiliselt usutav kinnitus, et uued laevad on võimalik tähtajaks valmis ehitada.
«Võimalus laevade tähtajaliseks valmimiseks on teoreetiliselt olemas, kuid see eeldab kõigi asjaolude ideaalset kokkulangemist. Piisab sellest, et keegi hanke tingimused või hanke tulemuse vaidlustaks – mis on enam kui tõenäoline – ja juba on ajakava lõhki,» ütles Palo. «Üks on ettevõtjate arvamus, et jah, me saame hakkama, kuid teine on reaalne olukord ja reaalsed, kohustusi kaasa toovad konkursile esitatud pakkumised.»
Samuti jääb Palo sõnul siiski üles kahtlus riigiabi teemal, ehkki meili teel on Euroopa Komisjonist kinnitatud, et korrektselt koostatud hanke puhul seda probleemi kerkida ei tohiks. Nimelt ei välista asjaolu, et tegemist ei ole riigiabiga, selleteemalisi võimalikke kohtuvaidlusi. Kui mõni osapool tunneb, et tema õigusi on rikutud, on tal alati võimalus pöörduda Eesti kohtute või Euroopa Komisjoni poole. Komisjoni ametlik seisukoht selguks pärast kaebuse läbivaatamist. See loob taas võimaluse, et protsess jääb venima.