Tarbijakaitse selgitab: kas euro pärast on tarvis karta hinnatõusu?

Hinnatõus. Foto: SCANPIX

Euro tulekust ning sellega kaasnevast on viimasel ajal olnud väga palju juttu ning on üsna kindel, et see ei vaibu veel niipea. Kui tervitatav euroraha tulek ka poleks, hirmud ja kahtlused uue rahatähega seoses jäävad.

Üks põhihirme euroga liitumisel on kindlasti võimalik hinnatõus, mistõttu paljud inimesed kardavad elukvaliteedi halvenemist.

Euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib siiski öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1–0,3 protsendipunkti vahemikku.

Eesti liitumisel eurotsooniga ja euro kasutuselevõtmisel jääb hinnakujundus jätkuvalt vabaks (v.a need hinnad, mille muutmine nõuab kooskõlastust nt elekter, vesi jt) ja õigusaktiga seda ei reguleerita.

Samas on inimestel võimalus hindasid ja nende võimalikku muutumist jälgida ning otsustada, kellelt ja millise hinnaga ta toote või teenuse ostab.

Euroopa Komisjoni soovitusel ja Kaubandus- ja Tööstuskoja eestvedamisel on ettevalmistamisel ausa hinnakujundamise lepe koos vastava märgisega leppega liitujatele. Leppega on võimalik liituda kõikidel ettevõtjatel. Sellega liitunud ettevõtjad annavad oma nõusoleku sellele, et eurole üleminekuga järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindasid.

Leppega liitujad saavad õiguse kasutada vastava logoga kleebist. Märgise õiglast kasutamist jälgivad Tarbijakaitseamet ja ka ettevõtjate erialaliidud.

Kuni euro käibele tuleku päevani on tehingute aluseks kroonides avaldatud hind ja hinnal eurodes vaid informatiivne tähendus. Eurole ülemineku päevast on tehingute aluseks eurodes avaldatud hind. Seejuures 14 päeva jooksul alates eurole ülemineku päevast ametliku maksevahendina sularahas on ka kroon.

Järelevalvet hindade avaldamise nõuete täitmise üle teostab Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduse alusel.

Eurole ülemineku kohta saab küsimusi esitada veebilehe Euro.eesti.ee küsimuste rubriigis või helistades Euroinfo tasuta telefoninumbrile 800 3330. Küsimusi võtab vastu ka Tarbijakaitseameti infotelefon 1330.