Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Abielupaarid tülitsevad vaid kahel peamisel põhjusel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaire Kenk
Copy
Ehkki pealtnäha võib perekonnatüli põhjustada näiteks jahtunud kohv, on konfliktidel vaid kaks sügavamat põhjust
Ehkki pealtnäha võib perekonnatüli põhjustada näiteks jahtunud kohv, on konfliktidel vaid kaks sügavamat põhjust Foto: SCANPIX

Kõikides kooseludes esineb erimeelsusi, kuid värske uuringu põhjal tekivad tülid ülekaalukalt vaid kahel põhjusel, selgub meditsiiniuudiste portaalis medicinenet.com avaldatud laiapõhjalisest uuringust.

«Esimene põhjus on tajutud ähvardus», ütles uuringut juhtinud Baylori Ülikooli psühholoogiaprofessor Keith Sanford. «Üks elukaaslastest tunneb, et partner on liiga halvatujuline, liigselt kontrolliv, kritiseeriv või peab just teda süüdlaseks kõikides ebameeldivustes.»

Teine tülide käivitaja on tema sõnul tajutud hooletussejätmine. «Üks elukaaslastest tunneb, et partner ei panusta suhtesse piisavalt või käitub nii, nagu oleks endiselt vallaline.»

Tunnetades ähvardust või tähelepanuta jätmist, käitutakse omamoodi partneri peegelpildina, emotsionaalselt häirituna, mis vallandabki konflikti, selgitas Sanford.

«Kui sügavalt üks osapool enda ähvardust või enese hooletussejätmist tunnetab, sõltub sellest, kuidas paarid tüli ajal teineteisega suhtlevad.»

Hooletussejätmise tundest põhjustatud konflikti on Sanfordi sõnul lihtsam lahendada, piisab andekspalumisest ja andeksandmisest. Keerulisem on lugu selliste konfliktidega, mida põhjustab ühe partneri poolt kogetud ähvardus.

«Tüli lahendamiseks peab üks osapool enam tunnetama partneripoolset respekti  ja heakskiitu, teine aga õppima oma liigset kriitilisust maha suruma.»

«Tajutud ähvardus ja hooletussejätmine on kaks peamist kooseludes tülisid tekitavat faktorit ja eriti olulised seetõttu, et nende esinemist paarissuhtes saab tõsiseltvõetava metoodika järgi mõõta. Lisaks erinevad need kaks konfliktitekitajat teineteisest suuresti,» kinnitas professor.

Sanford koostas uuringu jaoks küsimustiku, mille eesmärgiks oli välja selgitada, mida elukaaslased tülide ajal kogevad. Selleks paluti ühes katses 1224-l vabaabielus oleval katsealusel kirjeldada 57 küsimustikus leidunud sõna hulgast valides ennast ja oma partnerit  tüli ajal.

Teises katses pidid 2 315 abielus olevat inimest vastama samasugustele küsimustele, kuid küsimustik oli lühem ja katsealustele nende tunnete kirjeldamiseks ette antud sõnavara ja tunnete mõõtmise skaala pisut teistsugune.

Sanfordi sõnul annab paarisuhetes esinevate konfliktide tagapõhja täpsem teadmine uurijatele olulist infot selle kohta, kuidas inimesed ise konfliktsituatsoone tõlgendavad.

Tagasi üles