/nginx/o/2008/11/07/90963t1hbe4d.jpg)
Euroopa Liidu seadusandjad ja liikmesriigid võtsid eile vastu karmide pangaboonuste eelnõu projekti ja külvasid segadust niigi närvilisse finantsteenuste sektorisse.
EL läheb otsustavalt pangaboonuste kallale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue eelnõu kohaselt lükatakse kolmeks kuni viieks aastaks edasi 40-60 protsenti boonustest, pool ettemakstavatest boonustest tuleb aga maksta aktsiate või muude panga töötulemustega seotud väärtpaberite kujul.
Eeldatavasti võtab Euroopa Parlament eelnõu vastu juba tuleval nädalal. Selle tulemusel piirdub sularaha osakaal boonustest 20-30 protsendiga – mis on hetkel kehtivatest piirangutest kaugelt karmim.
Pankurite ja regulaatorite jaoks tuli kokkulepe täieliku üllatusena. Nüüd üritavad nad palavikuliselt endale selgeks teha, kuidas elu uute reeglite valguses välja võiks näha. Briti finantsteenuste amet, kes töötasude koodid juba paika on pannud, peab oma tööpraktika ümber korraldama.
Suurbritannia rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et ettepanek on küll kooskõlas möödunud nädalavahetusel avaldatud G20 juhiste ja Baseli lepetega, kuid meetmeid tuleb siiski rakendada «koordineeritud kujul kõigis maailma suuremates finantskeskustes».
«Neid nõudeid rakendatakse üle kogu Euroopa alates tulevast aastast, sest siin tuleb veel täiendavaid üksikasjalikke nõupidamisi,» ütles üks ametnik.
Riiklikel regulaatoritel on õigus reeglite kohaldamisel teatud määral kohalikke iseärasusi arvestada, kuid üldised protsendid näivad olevat rangelt paigas. Regulaatorid saavad õiguse määrata riskantset tasustamispoliitikat rakendavatele ettevõtetele rahalisi ja mitterahalisi karistusi.
Ühtlasi sunnib seadus panku tasusid rohkem töötulemustega siduma. Eesmärgiks on vähendada seesuguste tasude osakaalu finantssektoris.
Pangad, mis maksumaksjate abiga välja aidatakse, peavad kõigepealt kapitalibaasi uuesti üles ehitama ning abiraha tagasi maksma – ning võivad alles pärast seda keskenduda oma töötajate tasustamisele.
ELi seadusandjad ja ametnikud tervitasid kokkulepet kui suurt edusammu pangandussektori «boonustekultuuri» kärpimisel.
Juhtivad pangandustegelased, kellega Financial Times ühendust võttis, ei soovinud olukorda kommenteerida, kuid andsid mõista, et meetmete rakendamine võib osutuda keerukaks ning hoiatasid, et ranged reeglid võivad ajada äri Aasiasse ja USAsse – kus boonuste piiramisest on hoidutud.
Angela Knight Briti pankurite liidust juhtis tähelepanu sellele, et enamik panku on oma tasustamispraktikat juba muutnud ning lisas: «Poliitikud ei tohiks unustada, et tegemist on rahvusvahelise ja liikuva äriga.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.