Räämas rõdu uue elu ootuses

Kalamaja rõdule sobivad hästi vahepeal põlu all olnud pelargoonid. Foto: Mihkel Maripuu

Seni oma Tallinnas Kalamajas asuva kodu rõdu pesukuivatamiseks kasutanud pere tahaks sinna kasvama panna pisut «lilli ja tilli», kuid aianduses algajatena soovisid nad asjatundja näpunäiteid, kuidas õhtupäikese-poolsele rõdule miniaeda rajada.

«Võib-olla tasuks selle rõdu puhul kaaluda isegi väikest remonti,» tõdes aianduskeskuse Hansaplant kontseptsioonijuht Marek Jakobi rõdu pilte vaadates. Kuna ajahamba jälgi on näha nii majaseinal kui ka rõdu piirdel, pakub ta esmalt välja taimi just nende kohtade varjamiseks.

«Kuna rõdu sisemine piire ei näe hea välja, võiks sinna panna midagi, mis hakkaks ronima. Midagi võiks panna ka ülevalt rippuma, et kataks selle serva ära, kui seal just remonti pole plaanis,» soovitas ta.

Ripptaimede jaoks soovitas Jakobi pikka rõdukasti, mida rahvasuus tuntakse ka lillesilla nime all. «Seda on hea kasutada, sest selle saab panna rõdupiirde peale, see ei vaja eraldi konkse,» kiitis ta värvilisi lillekaste.

Ka on plastkastid hoolduskindlamad ja vastupidavamad. Ühe lillesilla mudeli üks pool on disainitud väikese lauana. «Sinna saab näiteks ajakirja või klaasi panna, taimede jaoks jääb ka veidi ruumi, kuigi mitte üleliia palju,» tõdes asjatundja.

Kast aastaks või kauemaks

Aianduspoodides on ka suur valik teada-tuntud plastist lillekaste. Lihtsamad ja odavamad, samas käega katsudes tuntavalt pehmemast materjalist kastid kipuvad aga välja venima, kui sinna muld sisse panna.

Kallimad kastid on tugevamast plastist ja mõni mudel on alt kastmissüsteemiga, teisel on eraldi alus, kuhu liigne vesi saab vajuda. Sellistesse kastidesse taimi istutades pole vaja rajada drenaaži.

Kui rõdul on vihmaveetoru, siis ka selle külge saab kinnitada spetsiaalse lillepoti. «Ise pole seda katsetanud, aga on ilmselge, et seda kasutades peab vihmaveetoru olema kindlalt kinnitatud,» märkis Jakobi.

Punutud lillekorvid näevad väga romantilised välja, kuid kuigi neil on kile sees, kipub niiskus ikkagi liiga tegema ja need peavad Jakobi sõnul vastu ühe hooaja; kui aga sisse panna peenrakangas, siis kaks.

Sama lühike kasutusiga on ka kookosest, maisi- ja vesihüatsindi lehtedest tehtud amplitel ja kastidel. «Kilevoodriga punutud alustele tuleb mõned augud sisse teha, et üleliigne vesi välja valguks, sest sinna sisse jäädes pole see taimedele hea,» soovitas Jakobi.

Mererohust anumad peaksid asjatundja hinnangul olema pisut vastupidavamad. «Aga eks odavamad plastkastid peavad ka paar hooaega vastu,» lausus ta.

Veel enne, kui poest sobivad rõdukastid välja valida, tasuks uurida, kas korteriühistu nende kasutamist üldse lubab.

«Olen kuulnud, et paljud ühistud ei luba taimi istuda väljapoole, vaid ainult sisse, et ei oleks nagu Petseris, kus iga rõdu on isemoodi. Tupsud siin ja tupsud seal,» rääkis Jakobi.

Kalamaja rõdule paistab päike õhtuti, kuid asjatundja sõnul see taimevalikule mingeid piire ei sea. Rõdukasti lilli valides soovitab ta perel otsustada, kas valida taimi kontrasti põhimõttel või lähtuda ühest värvist, kasvõi roosast, ja kombineerida erinevaid toone heledamast tumedamaks.

«Sageli tehakse see viga, et pannakse ühte kasti kõik erinevad taimed – üks petuunia, pelargoon ja tagetes,» jagas Jakobi näpunäiteid.

Pigem võiks lillekastis olla üks-kaks n-ö fookustaime, millele on täiendmaterjaliks lisatud foontaimi, näiteks konnatatart või padipõõsast. «See loob lillele rahuliku tausta ja nad tulevad paremini esile,» lausus ta.

Kerakirburohi

Kalamaja perele soovitas Jakobi rippuvatest taimedest kerakirburohtu, hõbepaela, aga ka kipslille. Fookustaimedest pakkus ta välja petuuniaid, ent ka pelargooni, mis vahepeal oli põlu all. «Ripp-petuunia ‘Million Bells’ on kenade väikeste õitega ning peab tuulele ja vihmale paremini vastu,» sõnas ta.

Samuti sobivad rõdule üheaastased kõrrelised nagu paruktarn või hiidhirss. Tõsi küll, kõrgekasvuline hiidhirss sobiks pigem põrandal olevasse kasti.

Tunbergia

Väsinud ilmega majaseina varjamiseks soovitas Jakobi rõdupõrandale panna lillekastid, kuhu istutada n-ö ülespürgivaid taimi, näiteks lillehernest, lilluba, sundaville’i või tiivulist tunbergiat.

Maitsetaimed kodukööki

«Kui lilledega varjata rõdupiiret, siis ühte rõdunurka – kasvõi ukse kõrvale – võiks rajada mõnest potist koosneva ürdipeenra,» märkis asjatundja.

Maitsetaimedest soovitas Jakobi kasvatada basiilikut, sidrunmelissi, piparmünti, peterselli või tüümiani. Neid võib ka läbisegi istutada või panna neile seltsiks mõne maasikataime.

«Sealt ei saa suurt saaki loota, aga pigem on tegu silmailu või emotsiooniga, et oi kui vahva, oma maasikad,» rääkis Jakobi. Väga edukalt saab rõdupottides kasvatada ka kirss- ja ploomtomateid.

Istutustoru.

Maja seina külge saab ka kinnitada spetsiaalse istutustoru. «Sinna tuleks valida rippuvamaid liike, sest esialgu see väga ilus välja ei näe, aga kui taimi täis kasvab, siis annab efektse tulemuse,» rääkis Jakobi ning pani perele ette muretseda rõdule pisut mööblit.

«See ei pea olema massiivne, pigem Prantsuse kohviku stiilis klapptoolid, mis ei võta palju ruumi,» soovitas ta. Kui hoiuruumi napib, siis võib need toolid jätta kokku panduna talveks kasvõi rõdule, aga parem oleks need siiski sisse tuua.

Rõduaia loomiseks soovitab ta kindlasti osta spetsiaalset lillemulda, kus on väetis sees. Mõnel variandil on mullas olemas ka juba niiskusgeel, mis vähendab pisut kastmisvaeva. «Kusagilt aiamaalt mulda tuues toote kaasa ka umbrohu ja putukad,» toonitas ta. Kindlasti tuleks soetada ka kergkruusa drenaaži tegemiseks. Lillepoti põhjas peaks olema vähemalt kaks-kolm sentimeetrit kruusa.

Küsimuse peale, kas pere on oma rõduaia kavandamisega lootusetult hiljaks jäänud, vastas ta, et seda mitte. «Praegu on rõdu kujundamises tagumine aeg – suvelille valikut veel on ja pealegi saab rõduhooaega pikendada,»rääkis Jakobi.

Ta soovitas sügisel teha teine istutus, mis kestaks kevadeni. «Meil alustatakse rõdu hooajaga liiga hilja, juba varakevadel võib sinna panna sibullilli – nartsisse, krookuseid,» rääkis ta. Ka võõrasemasid istutatakse liiga hilja, kuigi need kannatavad ka kerget külma. «Need tuleks panna kohe, kui need müügile tulevad, sest juulis tuleb need juba välja vahetada,»pakkus ta välja. Kui Kalamaja pere soovib, et silmailus oleks rõdul ka talvel, siis tasub lilleanumaid valides vaadata, et need oleksid ilmastikukindlad. «Siis sobiksid pigem kallimad potid, kas keraamilised või terrakota, aga näiteks fiibersavi ei pea Eesti kliimas vastu,» jagas ta soovitusi.


Pereema kommentaar

Rõdu korteri küljes küll näib nagu lisaväärtus, ent on selles mõttes «mittekoht», et meie kliimas on tal tegelik otstarve vaid paaril suvekuul. Aianduseksperdid soovitasid küll rõdu veidi remontida, kuid et korteriühistu planeerib fassaadi renoveerimistöid, pole sellel praegu mõtet.

Rõdust hiiglasliku lillekasti kujundamine võiks olla huvitav kogemus. Midagi üle mõistuste käivat ei paista see olevat ning alustuseks mõjutab minu poti- ja taimevalikut kindlasti hind. Ürdiaeda ma rõdule vist siiski rajama ei hakka – minu huvi köögis toimetamise vastu on selleks liiga väike.

Soovi taimedega rõdu «väsimust» varjata mul pole – see on minu enda rõdu ja tean hästi, milline. Pealegi, harjutamiseks sobib räämas pind paremini. Ma pole kindel, et raatsiksin äsja renoveeritud rõdu oskamatult mulda täis plödistada.

Küll aga kahtlen ma sügavalt soovituses väikesele kortermaja rõdule mööblit osta. Esiteks kaob seal siis viimane vaba pind. Teiseks aga, kui peres on lapsed, võib see isegi ohtlik olla. Muidugi on lubamatu lasta last üksi rõdule, kuid palaval ajal, kui uksed-aknad on risti-rästi lahti, on klapptool rõdul väga riskantne – väikesele inimesel piisab ainult hetkest, et silma alt kaduda. Istuda võib rõdul ka võimlemismatil, padi selja taga. PM