/nginx/o/2014/06/12/3109721t1h9364.jpg)
Tänaseks on Elektrilevi koduklientidele paigaldanud üle 246 000 kaugloetava arvesti, millest on kauglugemissüsteemiga ühendatud 103 000.
Vähem kui pooled kaugloetavad arvestid edastavad näite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paigaldame ja ühendame süsteemiga iga kuu 15 000-20 000 arvestit. Tänaseks ei pea iga kuues Elektrilevi klient enam näitu teatama,» ütles Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.
Elektrilevi veebis e-teenindusse logides saab koduklient näha, millal tema tarbimiskohta on arvestivahetus ja kauglugemisele üleviimine planeeritud. Ärikliendile kuvatakse infot alates 20. juunist.
Võrreldes vana arvestiga on kaugloetava arvesti eripäraks see, et arvesti tuleb kogu aeg hoida vooluvõrgus. Sellisel juhul teab võrguettevõtja, et arvesti on töökorras ja saab edastada infot tarbitud elektrikoguste kohta.
Ka suvilast näiteks pikemaks ajaks lahkudes tuleb vool majast välja lülitada mitte peakaitsmest, vaid arvestil olevast lülitist. Nii saab tarbimiskohas voolu sulgeda, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks. Erandiks on üksnes elektritööde tegemine, mil ohutuse tagamiseks tuleb vool kaitsmest välja lülitada.
Tulenevalt võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 2017.aasta algusest. Kui suurtarbijatele saabus elektrinäitude kauglugemine juba 2013.aastaks, siis koduklientidel vahetab Elektrilevi välja ligi 630 000 arvestit nelja aasta jooksul. Projekti maksumus on 94 miljonit eurot.