Narva elektrijaamad kaotavad hakkpuidu toetuse

Narva Elektrijaamade projektijuhi Ivo Mõigu selja taga laiutavad hakkpuidukoormad on tänaseks ajalugu ja elektrijaam põletab vaid põlevkivi. Foto: Peeter Langovits

1. juulist jõustuv seadusemuudatus võtab Narva Elektrijaamadelt suure osa hakkpuidust elektri tootmise toetusest, tarbijaile säästab see paarsada miljonit krooni.

Ida-Virumaal Auvere lähedal Eesti Elektrijaama hoovil lõhnas veel eile ebaharilikult – põlevkivihaisu asemel värskelt saetud puidu järele.

Hakkpuidukoormaid veeti Narva isegi Põhja-Lätist. Mullu augustist alates, kui riigikogu otsusega hakati Narva jaamadele hakkpuidust elektri tootmise eest toetust maksma, on seal ahju aetud umbes 230 000 tonni puitu.

Riigikogu annab ja riigikogu võtab – tänavu jaanuaris surus Reformierakond läbi muudatuse, mis võtab Narva jaamadelt selle toetuse. Konkurentsiameti esialgse arvestuse järgi võiks see aastas kokku hoida kuni 240 miljonit krooni elektritootjaile makstavaid toetusi.

Seda põhjusel, et toetust saab ainult elektri ja soojuse koostootmise eest. Eesti Elektrijaamas läheb aga soojus õhku või jahutusvee kanalisse.

«Puiduga on nii, et täna veel kütame, homsest enam ei küta,» ütles Narva Elektrijaamade puidukütte projektijuht Ivo Mõik kolmapäeval. «Hakkpuidu tarnete vastuvõtu lõpetasime paar päeva tagasi ära, täna õhtuks on plats puhas.»

Ainus teadja puhkab

Samas kinnitas Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas, et sügisel jätkavad nad hakkpuidu põletamist Balti Elektrijaamas. See asub otse Narva külje all ja varustab piirilinna toasoojaga.

Kas ka selles jaamas hakk-puidust toodetud elekter saab iga kilovatt-tunni eest 84 senti toetust, jäi eile teadmata. Ainus pädev majandusministeeriumi ametnik oli puhkusel, keerukaid tehnilisi valemeid sisaldav valitsuse määrus pole ka ametlikult veel vastu võetud.

«Minu meelest ei muutu midagi, see on poliitiline väike mäng, muud midagi,» lausus Fortum Tartu juht Mati Meos.

Esialgse plaani järgi pidi tänasest jõustuv muudatus viima ka Fortumi Tartu soojuselektrijaamalt mõned miljonid toetuskroonid ja sama firma ehitatavalt Pärnu jaamalt paarkümmend miljonit krooni toetusi aastas.

Talvel oli teatavasti olukord nii terav, et asjasse sekkus isegi Soome Fortumi kontserni asepresident, kes leidis, et riigikogu ohustab nende investeeringut Eestis.

Konkurentsiamet hindas esialgu, et hakkpuidutoetuste kärbe toob aastas kokkuhoidu 240 miljonit krooni. Et seda raha korjatakse tarbijate taskust, võinuks see omakorda vähendada elektri hinda peaaegu nelja sendi võrra.

Tarbija teadmatuses

Samas on tegelikkus selline, et tarbija ei pruugi seda kunagi näha. Taastuvenergia toetust arvutatakse kord aastas, prognoosides eeloleva aasta elektritarbimist ja toetuse vajadust.

«Kuni pole valitsuse otsust toetuse saamise täpsete tingimuste osas, on ebaselge selle mõju tariifile,» lausus Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Ta täpsustas, et kui see peaks tähendama vähem toetusi, saab tarbija selle võidu läbi madalama 2011. aasta taastuvenergia tariifi kätte.

«Aga viimastel kuudel on oluliselt suurenenud biomassist toodetud elektrienergia kogus, mis ilmselt on seotud 1. juulist kehtima hakkava seadusemuudatusega, kus biomassist toodetud elektrienergia saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil,» lausus Veskimägi.

«Küllap kasutavad koostootjad suure tõenäosusega ka juunis kütusena võimalikult palju biomassi, mis tagab neile toetuse,» lisas Eleringi juht.

Taastuvenergia toetused kokku on umbes miljard krooni aastas.
Eesti juhtiv hakkpuidu tootja SLG Energy juht Anti Selge ütles, et Narva jaamade loobumine hakkpuidust hinda ei mõjuta.

«Küttepuiduhinda ei mõjuta kohalik tarbimine, vaid Läänemere regiooni tarbimine, Rootsi ja Soome panevad hinnad ette,» lausus ta.

Taastuvenergia toetused

Suuremad hakkpuidust ja turbast elektrit ning sooja tootvad firmad said 2009. aastal:

•    Väo elektrijaam    92,3 mln kr

•    Narva Elektrijaamad    73,2 mln kr

•    Fortum Tartu    43,5 mln kr

Allikas: Elering