Kui palju taimekaitsevahendite jääke jõuab meie toidulauale?

Ka kodumaistes köögiviljades võib olla taimekaitsejääke. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eestis aastate jooksul  tehtud testidest selgub, et veerand  kodumaistest ja pea pooled import puu- ja köögiviljadest sisaldavad tegelikult taimekaitsejääke.

Taimekaitsevahendid jaotatakse vastavalt kasutusobjektile kolme suurde rühma: herbitsiidid – umbrohtude tõrjeks, insektitsiidid – kahjurite tõrjeks, fungitsiidid – seente tõrjeks.

Intensiivse keemilise tõrje kasutamine 1960. ja 1970. aastatel seadis ohtu nii inimese tervise kui ka keskkonna – saastumine taimekaitsevahenditega oli üsna suur, nii et selle mõjusid  tuntakse tänapäevalgi. See tekitas vajaduse erinevate seireprogrammide käivitamiseks, et kontrollida elukeskkonna ohutuse olukorda.

Seireprogrammiks nimetatakse nii pistelist kui ka plaanipärast import- ja kodumaise toodangu (puu- ja köögivili, teravili) kontrolli hulgiladudes ja jaevõrgus ning põldudel.

Eestis alustati taimekaitsevahendite jääkide seirega 1998. aastal.

Aastatel 1998–2013, mil Eestis on teostatud taimekaitsevahendite jääkide seiret, analüüsiti laborites üle 5000 proovi. Ligi pooled analüüsitud proovidest sisaldasid taimekitsevahendite jääke. Analüüsitud eestimaistest proovidest veerand sisaldas taimekaitsevahendite jääke. Tavaliselt sisaldavad proovid ühe taimekaitsevahendi jääki, kuid on olnud ka juhuseid, kus proovist leiti kuni viis erinimelist jääki. Teostatud riskianalüüsi põhjal on tuvastatud, et lubatud piirnormidest kõrgemad taimekaitsevahendite jääksisaldused ei ohusta inimese tervist.

Importtoodangu proovidest ainult umbes 40 protsenti ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke. Tavaliselt on leitus 2–3 erinimelist jääki, kuid on esinenud ka proove, kus on leitud 5–7 erinimelist jääki. Importtoodangust sisaldavad enim taimekaitsevahendite jääke viinamarjad, tsitruselised, õunad, pirnid, brokkoli.

Nendele proovidele, millest leitakse jääksisaldusi üle piirnormi, tehakse eraldi riskianalüüs, mille tulemuste alusel tunnistatakse toode ohutuks või ohtlikuks inimese tervisele ja võimaluse korral kõrvaldatakse müügivõrgust.

Seiretulemuste põhjal on võimalik öelda, et eestimaine põllumajandustoodang on üsna puhas taimekaitsevahendite jääkidest. Üksikud jääkide leiud ei ületa kehtestatud piirnorme. Siit ka kindel ütlemine – eelista eestimaist!

Mida teha, et süüa puu- ja köögivilju ohutult?

-  Esmaseks hügieeninõudeks on puu- ja köögiviljade hoolikas pesemine enne söömist. Koorega puuviljad (õunad, pirnid, virsikud) tuleb vajadusel koorida.

-  Toituge mitmekesiselt ja pidage piiri – kilo õunte asemel sööge korraga 1–2 õuna, kilogrammi viinamarjade asemel korraga 10–15 marja.

-  Arukal tarbimisel ei ole meil müüdavad puu- ja köögiviljad inimese tervisele ohtlikud.