Vaata, millist Marati rõivast igatseti enim

Lugejad igatsevad puuvillaseid T-särke. Foto: Liis Treimann

Lugejate kommentaarides rebis esikoha soe pesu, aga ka puuvillased T-särgid pakkusid nostalgilises heitluses ihupesule konkurentsi. 

«Olin nõukaajal Eesti ühes tugevamas tüdrukute korvpallivõistkonnas. Trennides ja ka kõigil võistlustel kandsimegi neid Marati musti aluspükse koos samuti Marati valge maikaga (viimastele olid eritellimusel lastud numbrid peale värvida),» meenutas üks lugejatest. Sageli Venemaal võistlemas käies võeti neid Marati trussikuid-maikasid suur kotitäis kaasa ja müüdi kohalikele kossutüdrukutele maha , 5...10 kordse hinnaga.

«Marati toodang oli Venemaal väga popp ja läänelik. Ega meilgi Eestis neid lihtsaid musti alukaid pidevalt poes saada polnud,» kirjutas ta. Näiteks Omski tüdrukutel olid kohapeal saada vaid üleni valged kehvast sitsist ja alt kummidega kroogitud puhvpüksid, vanas 1950ndate stiilis. Marati mustad liibuvast trikotaažist trussikud paistsid selle kõrval nagu lääne nais-tippsportlaste võistluspüksikud.

«Meile sporditüdrukutele need Marati trussikud tegelikult täitsa meeldisid. Olid hea anatoomilise lõikega, mis just sportimisel mugavad. Tänapäeval leiab küll igasuguseid aluspükse, miniretuuse ja lühikesi spordipükse, kuid päris sellise tolleaegse lõikega kohtab harva,» tõdes ta.

«Mul oli üks pikk valge särk, mille rinna ees oli oranž pilt. 30 aastat kandsin seda öösärgina. Nüüd on nohulappideks lõigatud, ja kestab ikka veel... Ma ei ütleks, et ta oli kole.,» kirjutas teine lugeja. Ta lisas, et see öösärk ei ajanud öösel higistama, nagu tänapäevased plastmasspudelitest tehtud pluusid ja öösärgid.

«Väga vinged olid olümpiamängude t-särgid. nö slim-fit tegumoega, kuid suure kraeavaga ja ääristatud mingi punase v sinise paelaga.»

«Need poolvillased dressid ja valgete kantidega tumesinised lühikesed püksid olid väga lahedad,» nostalgitses Aino. Tänapäeval ostaks ta pigem peenvillast pikka pesu talveks, teksaretuuse koolitüdrukule ja ilma piltide-satside-pitside-neetideta praktilisi ja hästipestavaid mängimisriideid lasteaialastele.

«Ostaks küll Marati pesu, kui see on naturaalsest materjalist ja mugav. Ausalt öeldes olen tüdinenud totakatest porolooni täis topitud rinnahoidjatest, kuhu oma rinnad enam ei mahugi,» kirjutas lugeja. Ka natuke tõsisemate trikotaažpüksikute vastu poleks tal midagi.
«Ei taha neid seksikaid pükse, kus tagumikupraost vaid nöör läbi ja ees peopesasuurune riidelapike,» lisas ta.

Ka igatsetakse taga Marati sinist dressipluusi, millel üks suur kahekäe-torutasku kõhu peal. Punase servaga pealegi.

«Mu mälestused ei lähe nõukogude-aega, aga näiteks Eurovisiooni-pluusid ja EV 90.aastapäeva pluusid naistele olid imeilusad,» kirjutas Mariaana. Eurovisiooni-pluusidest üks oli tema sõnul väga ilus ja valge ning ilusa kraega, kuid kahjuks tegi ta sellele pleki, millest lahti ei saanud ja oligi pluus rikutud.

«Muidu tahaks ilusat viisaka välimusega puuvillast pesu, mis välja ei veni ega liiga kokku ei tõmba ning loomulikult öösärke, mis ei ole liiga litsakas ega vanamutilik. Lisaksin siia ka, et ei oleks lapsik, st mingid totakad mõmmid jms vidinad ka võiks ära jääda,» koostas ta oma soovide nimekirja. Ka dressipükse, poppe retuuse, lastele funktsionaalseid ja korraliku kvaliteediga riideid võiks Marat toota.

Annu ostis mõned aastad tagasi kaks pikakäiselist T-särki vanemale pojale. «Käis kutt kaks aastas nendega lasteaias, nüüd käis noorem poiss samuti kaks aastat. Hall ja türkiissinine on täiesti oma värvi. Poisid kannaks neid särke edasi aga mõõdud enam ei klapi,» kirjutas ta. Just selliseid korralikust puuvillast ja hästi värvi hoidvaid ja ilma piltideta T-särke ostaks ta edaspidigi.

Tiia tunneb puudust puuvillastest ja villastest polodest, siidist ja puuvillast öösärkidest, aluspesust, millel oli eraldi kummikanal ja kanditud servad, peenvillastest retuusidest. «Eelkõige tervislikkusest ja kvaliteedist, millele võis kindel olla,» lisas ta.