/nginx/o/2013/10/23/2567278t1h7a5a.jpg)
Eesti Panga asepresident Madis Müller ei poolda pankade kontorivõrgule ühtlaste ja rangete reeglite kehtestamist, kuna lõppkokkuvõttes tuleks selle eest maksta klientidel endal, vahendab ERR uudisteportaal Vikerhommiku raadiosaadet.
Keskpank: pankadele pealesunnitud kontorivõrk tuleks klientidel kinni maksta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadusega saaks ette näha, et pangad peavad katma Eesti ühtlaselt ja tihedalt kontorite ning sularahaautomaatidega, kuid iseasi, kas see on mõistlik,» rääkis Müller Vikerraadiole.
«Kui me sunnime äriettevõtteid tegema kulutusi, mis neile majanduslikult mõistlikud pole, siis see lööb välja kuskil mujal. [Pankade puhul] muude teenuste hindades või intressitasemetes - kas maksame kõrgemaid laenuintresse või saame vähem hoiuseintresse,» selgitas ta.
«Mulle tundub, et kohati on inimeste reaktsioon mõnevõrra emotsionaalne, aga teiselt poolt ma saan ka täiesti selgelt aru, et kui mõnes väiksemas kohas kaob ära järjekordne teenus /.../, siis loomulikult tekitab see pahameelt ja küsimusi,» ütles Müller.
«Mulle tundub, et võib-olla peaks eelistama paindlikke ja uusi lahendusi - soovitatavalt vabatahtlikud kokkulepped pankadega - selle asemel, seadusega panna ühtsed ja ranged reeglid, mis kokkuvõttes läheks meile väga kalliks maksma,» kinnitas ta.