Trendikas füüsal sobib hästi kasvuhoones kasvatamiseks

Füüsal. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Tarbija24 kasvuhooneblogist nähtub, et üha trendikam on tomatite ja kurkide kõrvale maha panna eksootilist füüsalit, kuid mida peaks selle maavitsaliste sugukonda kuuluva taime kasvatamisel arvestama?

Rodoaed.ee juhataja ja kasvuhoonega seotud teemadel blogiv Kalev Pärtna leidis, et füüsalit võib kahtlemata kasvuhoones ühes teiste taimedega kasvatada, kui taimedel piisavalt ruumi on.

«Kui on väga väike kasvuhoone ja pannakse väga palju erinevaid taimi kokku, siis kipuvad kergelt kahjurid juurde tulema. Kui panna maha näiteks tomat, kurk, paprika, füüsal ja veel midagi, siis on suurem tõenäosus, et tuleb röövikute rünnak kui siis, kui on istutatud ainult tomatid. Suurema kasvuhoone puhul ei ole see probleem, aga umbes 10 m² puhul küll,» rääkis Pärtna Tarbija24-le.

Erinevat sorti füüsalid on kõik omavahel sugulased, mistõttu väga suuri erisusi nende kasvatamisel ei ole. Füüsaleid võib istutada ka avamaale, eriti maasikafüüsalit, kuid jaheda suve korral ei pruugi vili valmis saada – seepärast neid rohkem kasvuhoones kasvatatakse.

«Võrreldes kõikide teiste taimedega, mida kasvuhoones kasvatatakse, on füüsal üks sõbralikumaid. Kahtlemata on märksa kapriissemaid taimi,» leidis Pärtna.

Rodoaed.ee blogis kirjutab Pärtna, et Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika lõunapoolsetelt aladelt pärit füüsalid kuuluvad maavitsaliste sugukonda, mida meil kasvatatakse neid põhiliselt üheaastaste taimedena. Eestis leidub peamiselt viit sorti füüsaleid: harilik füüsal ja jaapani füüsal on ilutaimed ning ülejäänud kolme – maasikafüüsal, mehhiko füüsal ja peruu füüsal – kasutatakse toiduainetööstuses.

Maasikafüüsal on madalakasvuline, kompaktne, 30-40 cm kõrge, karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus (15 protsenti suhkruid), lõhn meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Maasikafüüsalit kasutatakse värskelt, kuid teda ka kuivatatakse, tehakse keedist, kompotti, sukaadi jt maiustusi.

Mehhiko füüsal, mida ka mehhiko tomatiks või tomatilloks hüütakse, on Eesti kliimas viljeledes üheaastane tugevalt harunenud varrega taim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Vili on 30–80 grammi kaaluv paljuseemneline mari, mis väliselt meenutab tomatit, kuid on kaetud nahkja kotiga. Mehhiko füüsali viljad sobivad konserveerimiseks, püree, salatite ja muu toidu valmistamiseks. Toorelt nad eriti maitsvad ei ole.

Peruu füüsal ehk peruu kirss on tuntud kui peruu mari või ananasskirss. Viljad on suuremad kui maasikafüüsalil ning need sisaldavad palju vitamiine, mikroelemente, pektiini. Maitse on õrnem ja meeldivam kui teistel liikidel, lõhn meenutab maasikat, ananassi või teisi puuvilju. Vilja ümbritseb viljatupp. Kasutatakse väga palju värskelt, kuid tehakse ka keedist, kompotti, mitmeid maiustusi

Füüsali kasvatamine

Taimed kasvavad hästi lahjemal mullal. Rikkalikult väetatud mullal kasvavad küll taimed ise hästi, kuid saak võib jääda kehvaks.

Seemned eelkasvatatakse toas, need kaetakse külvamise ajal õhukese mullakihiga. Muld peab olema pidevalt parajalt niiske. Vajadusel pikeeritakse taimi ning väetatakse orgaanilise väetisega.

Istikud kasvatatakse umbes 60 päeva vanuseks ja istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist kasvukohale. Mehhiko füüsali istutuskaugus on 60×40 cm, peruu füüsalil aga 75×75 cm. Ehkki füüsaleid kasvatakse rohkem kasvuhoones, siis sobivad nad suhteliselt hästi ka avamaale, kui see on päikesepaisteline ja tuulte eest varjatud.

Füüsali kasvatamine ei nõua erilist aega. Taimi ei ole vaja kujundada, vajadusel vaid kasta. Pealtväetamisega tasub olla ettevaatlik, sest taimedele sobib lahjem muld. Füüsalid vajavad samasuguseid kasvunõudeid nagu tomat. Tomatist mõnevõrra külmakartlikum on mehhiko füüsal.

Viljade valmimisest annab märku nende varisemine. Hästi mõjub paarikraadine öökülm, pärast seda muutuvad viljad palju maitsvamaks. Sügisel, kui on vaja koristada poolvalminud viljad, säilivad need nullilähedasel plusskraadidel mitmeid kuid – isegi kevadeni.

Loe pikemalt siit.