Eesti naiste õlul on ebavõrdselt suur koduste tööde koorem

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti inimeste pereelu taastoodab stereotüüpe.
Eesti inimeste pereelu taastoodab stereotüüpe. Foto: SCANPIX

Sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et Eesti inimeste pereelu pigem taastoodab stereotüüpe – naiste õlul on pea kõik aeganõudvad kodutööd ja laste kasvatamine ning meestelt oodatakse raha teenimist tööl.


«Naised ja mehed ei saa olla avalikus elus – poliitikas, otsustuskohtadel, töökohtadel – võrdsed, kui nendel on väga ebavõrdsed kohustused oma eraelus. Uuring kinnitas seda, et meie kodudes on üsna ebavõrdne rollide jaotus. Naised teevad valdava enamuse igapäevastest, rutiinsetest ja aeganõudvatest kodutöödest,» rääkis sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info- ja analüüsiosakonna analüütik Liina Järviste.

45 protsenti Eesti naistest tunneb, et nende peal on liiga suur kodutööde koorem ja ainult 15 protsenti mehi arvab sama. «Kõige enam tunnevad seda alaealiste laste emad ja kooselus naised. Need naised kulutavad ka kodutöödele kõige rohkem aega ning vahe võrreldes alaealiste laste isade ja kooselus meestega on kõige suurem,» selgitas Järviste.

«Eestis on huvitav ja mõneti vastuoluline olukord. Enam kui pooled mehed ja naised arvavad, et mees peaks olema pere peamine toitja, mis kinnitab levinud stereotüüpi. Valdav enamus arvab ka seda, et naistel on kohustus panustada pere-eelarvesse. Ja eeldatakse ka seda, et mees peab tooma rohkem raha sisse,» rääkis analüütik.

Uuringust selgus veel seegi, et isade kojujäämist haige lapsega või vanemahüvitise perioodil peetakse keeruliseks, naiste puhul oli see rohkem aktsepteeritav.

«Üheltpoolt mehed võib-olla kardavad seda, et kas nad saavad hakkama. Teiseks peetakse seda selliseks naiste teemaks - arvatakse, et ülejäänud ringkond vaatab selle peale halvasti, kui ühtäkki ma ninnu-nännutan seal lapsega, et ma ei ole justkui enam mees seetõttu,» rääkis sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Christian Veske

«Ja tunnetatakse ka sellist ühiskondlikku survet, et mees peab ikkagi olema see, kes toob pidevalt raha koju ja hoolitseb materiaalse heaolu eest perekonnas. Tean üht konkreetset juhtumit, kus tööandja ütleski väikelapse isale, kes tahtis minna lapsega arsti juurde, et see ei ole sinu töö, sellega tegeleb su naine. Ja paraku võib sellist suhtumist üsna palju tajuda, et lapsed on ikkagi justkui naise projekt,» lisas ta.

Järviste toob meeste lapsega kojujäämise vähesuse ühe põhjusena välja asjaolu, et meeskollektiivide tööandjad ei ole harjunud sellega, et mees lapsega koju jääb. «Stereotüüpsete hoiakute taustal võib tööandjale lapsega koju jääv mees näida mittepühendunud töötajana. Kui naistöötaja jääb lapsega koju, siis ei arvata, et ta oleks mittepühendunud töötaja, aga kui mees tahab jääda lapsega koju, siis arvatakse, et ta ei taha tegelikult tööd teha,» tõi Järviste veel ühe põhjuse välja.

Võrdsete võimaluste loomisel on väga oluline osa kodusel kasvatusel. Järviste sõnul toetatakse ka laste kasvatamisel väga stereotüüpseid soorolle: «Poistelt oodatakse pigem tehnika ja autodega ümberkäimist ning erinevalt tüdrukutest oodatakse poistelt rohkem ettevõtlikkust ja enesekehtestamist. Tüdrukutelt oodatakse tõelisteks naisteks – koduperenaisteks – kasvamist, ehk nad peaksid oskama süüa teha, kodu korras hoida, ilusad välja näha ning viksilt ja viisakalt käituda.»

Hoiakute muutmine võtab aga väga palju aega ning seda ei ole kuigi lihtne teha. «Kellelegi ei meeldi, kui tullakse ütlema, et see viis, kuidas te mõtlete, pole õige, et hakake teistmoodi mõtlema,» selgitas Christian Veske ning lisas, et oluline on näidata tagajärgi, mis juhtub, kui me ei lähtu soolise võrdõiguslikkuse printsiipidest.

«Käitumise muutumist mõjutab väga palju see, milline on inimesele oluliste teiste inimeste arvamus. Kui me tahame, et keegi üht või teistmoodi käitub, on oluline terve ühiskonna ja hoiakute muutmine,» möönis Liina Järviste.

Kolm peamist võrdse kohtlemise probleemi Eestis on, et Eestis on Euroopa Liidu kõige suurem palgalõhe – 30 protsenti, naiste vaesus on märgatavalt kõrgem kui meeste oma ning meeste tervis on kehv ja oodatav eluiga äärmiselt lühike.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles