Reet Rattur: kindlustusvõtja õigused vähenevad

Reet Rattur Foto: Erakogu

Hiljuti valminud uue liikluskindlustuse seaduse eelnõu vähendab nii kindlustusvõtja võimalusi kui ka pakutavat liikluskindlustuse kaitset.

Eelnõu kohaselt muutub liikluskindlustuse seadus kindlustusvõtja jaoks võrreldes varasemaga mitmes olulises punktis.

Keerulisemaks muutub kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine ning sellega ka kindlustusandja vahetamine, kuna iga kindlustusandja saab edaspidi koostada oma lepingutingimused ise.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) prognoosib, et seeläbi hakkab tulevikus liikluskindlustuse leping tingimustelt sarnanema üha rohkem kaskokindlustusega.

Ka kindlustuskaitse ulatust on võrreldes varasemaga mitmes olulises punktis piiratud. Näiteks ei ole uue seaduse jõustudes enam kindlustusjuhtumiks liiklusõnnetus, mis on toimunud avalikust liiklusest eraldatud paigas, sealhulgas paigas, mis on suletud võistlusteks, treeninguteks ja muudeks samalaadseteks üritusteks.

Nii ei hüvitataks EKMLi hinnangul edaspidi muu hulgas ka erinevate (suve)ürituste piiratud parklates toimunud liiklusõnnetuste kahjusid ning küsitavaks võib muutuda ka kahjude hüvitamine näiteks kaubanduskeskuste piiratud parklates, siseõuedes, ettevõtete territooriumil ja osaliselt ka Tallinna vanalinnas, mis on avalikust liiklusest eraldatud.

Uue seaduse jõustudes jääksid kaitseta nii ehituste territooriumil ja laoplatsidel liiklevad ning töötavad sõidukid, samuti piiratud kauplus- ja lao­platsidel, siseõuedes või piiratud liiklusega tänavatel liiklevad majapidamissõidukid, milleks on Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu hinnangul ka eraisikutele mööblit koju toovad väikesõidukid või kaupluste varustusautod.

Seaduseelnõu kohaselt väheneb kindlustuslepingu maksevabastuse periood võrreldes varasemaga ning suurenevad trahvid sõlmimata kindlustuspoliisi korral.

Eelnõu järgi on registrisse kantud sõiduki kindlustuskohustus pidev ning peatada saab seda vaid 24 kuuks, seda hoolimata põhjusest. Ainsaks lahenduseks on sellisel juhul sõiduki ajutine kustutamine registrist.
Samas paneb uus seadus vastutuse kindlustuslepingu tühisuse eest kindlustusvõtjale. Kui poliisi on väljastanud tegevusloata kindlustusandja, vastutab sõiduki omanik liiklusõnnetuse kahjude eest sisuliselt ise, kuna ta võib saada kindlustusseltsilt tagasinõude.

EKMLi arvates peaks järelevalvet Eestis tegutsevate kindlustusandjate tegevuse üle siiski teostama finantsinspektsioon  ning vastutust selles osas ei tohiks panna kindlustusvõtjale
.
Juriidilisi isikuid ootab eelnõu kohaselt kannatanu omavastutuse kasv 500 euroni ehk Euroopa Liidu poolt sätestatud maksimummäärani, kui kahju põhjustaja ei ole teada.

Kõrgeima võimaliku omavastutuse määra kohaldamine on EKMLi arvates eriti väiksemate ettevõtete ja mittetulundusühingute seisukohast samuti põhjendamatu.

Küsitavusi tekitab ka uue seadusega antav piiramatu rahvastikuregistri kasutamise õigus kindlustusandjatele.

Eelnõu kohaselt edastab rahvastikuregister andmed kõigi sõidukiomanike ja kindlustusvõtjate kohta liikluskindlustuse andmebaasile ning seda ilma kindlustusandja vajaduseta põhjendada oma huvi.

Eelnõu selline sõnastus võimaldab töödelda isikute andmeid viisil, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, seetõttu leiab EKML, et andmete edastamine peaks toimuma pigem päringute alusel ning õigustatud huvi korral.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liit on esitanud rahandusministeeriumile omapoolsed parandusettepanekud toodud probleemkohtade lahendamiseks seaduseelnõus.