/nginx/o/2014/02/11/2814988t1h849a.jpg)
Väliskaubanduse panust majanduskasvu pärssis kiirest palgakasvust tingitud tarbimiskaupade sisseveo suurenemine, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Ministeerium: majandusarengut pärsib välisnõudlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootmise poolt vaadates andis suurima negatiivse panuse juba viiendat kvartalit järjest veondus ja laondus, mille lisandväärtus vähenemise tingis eelkõige transiitkaubavedude jätkuv vähenemine. Ehitussektori lisandväärtuse langus süvenes vähenenud ehitustegevuse tõttu nii Eestis kui välisturgudel. Energeetikasektori lisandväärtuse vähenemine on seletatav sooja talve ja madalate elektri börsihindadega, mistõttu oli elektrit kasulikum importida kui ise toota. Töötleva tööstuse lisandväärtus jäi eelmise aasta alguse tasemele mõnede valdkondade languse tõttu (elektroonika, mööblitööstus, keemiatööstuses, metalltooted). Majandusarengut toetasid valdavalt siseturule suunatud tegevusalad (jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning infotehnoloogia).
Eksport pöördus I kvartalis kasvule tugeva teenuste ekspordi tõttu, samas oli kaupade eksport kaubanduspartnerite nõrga impordinõudluse tõttu väikses languses. Impordi kasv oli ekspordi omast kiirem ning väliskaubanduse panus SKPsse seega negatiivne kiirest palgakasvust tingitud tarbimiskaupade sisseveo suurenemise tõttu.
Statistikaameti täpsustatud andmetel oli Eesti majanduse maht aastatagusega võrreldes 1,4% ja eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 0,7% väiksem. Kasvasid sisetarbimine ja investeeringud, kuid ekspordi kasv jäi impordi omale alla.