/nginx/o/2013/09/06/2297021t1hb3d9.jpg)
Jooksevkonto puudujääk suurenes selle aasta esimeses kvartalis 3,7%ni SKP suhtes. Puudujääk halvenes peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit sisenõudluse ja ekspordi suhet aasta esimese kolme kuu jooksul.
Kaupade ja teenuste konto varasem ülejääk asendus väga väikese puudujäägiga, mis moodustas 0,2% kvartali SKPst.
See muutus peegeldab Saarniidu hinnangul sisenõudluse suhteliselt tugevamat olukorda võrreldes eksportiva sektoriga. Jooksevhindades mõõdetuna kasvas sisenõudlus aastaga 4,8%, SKP aga 2,6%. Samal ajal kui SKP püsivhindades vähenes aastaga 1,4%, siis sisenõudlus ja selle komponendid omakorda kasvasid.
Sama suur oli jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ka 2011. ja 2012. aasta alguses.
«Ühe kvartali arvestuses ei pruugi selline puudujääk veel anda põhjust muretsemiseks majanduse arengu tasakaalulisuse pärast. Seda enam, et Eestis oli kaupade ja teenuste konto praktiliselt tasakaalus ning välisnõudlus allpool pikaajaliselt kestlikku taset. Pikemas ettevaates on positiivne, et põhikapitali tehtud rahapaigutuste kasvutempo edestas eratarbimise oma ja küündis jooksevhindades mõõdetuna 6,5%ni. Pikemas ettevaates parandab see Eesti majanduse kasvuväljavaadet,» selgitas Eesti Panga ökonomist.
«Muretsemiseks on põhjust siis, kui jooksevkonto halvenemine jätkub sellises tempos ka järgmiste kvartalite jooksul. Nii avatud majandus nagu Eesti ei saa kestlikult kasvada ainult sisenõudluse toel,» lisas ta.
Finantskonto poolel oli tegemist kapitali netosissevooluga, mis moodustas kuni 2% SKP suhtes, ning ülekaalus olid võlgnevust mittetekitavad rahavood.