/nginx/o/2008/07/16/57453t1hd8c1.jpg)
Hispaania, kelle eesistumine täna ühele poole saab, on ärritunud katsete üle teda Euroopa Liidu virelevasse «teise divisjoni» lahterdada.
Hispaania vihane vaeseks tembeldamise tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa jaotamine headeks ja pahadeks, võitjateks ja kaotajateks, pailasteks ja patukottideks on olnud üks väga negatiivne lähenemine,» ütles Hispaania välisminister Miguel Ángel Moratinos.
«Niimoodi me küll Euroopat üles ei ehita. Ja peale selle ei ole see tõsi. Kõik saavad oma informatsiooni kellegi teise käest,» ütles Moratinos Brüsselis.
Hispaania kuuekuist eesistumist varjutas 110 miljardi euro suurust abi nõudnud Kreeka võlakriis. Ühtlasi hakati tõstatama küsimust, kas Hispaania ise samuti mitte eurotsooni uuest varufondist hädaabi ei vaja.
Hispaania ülisuureks meelehärmiks levisid sedalaadi kuulujutud Saksamaal eriti laialdaselt just enne Brüsselis 17. juunil asetleidnud ELi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumist.
Moratinos ei hakanud Saksa valitsust hiljem alusetuks osutunud kuulujuttude pärast süüdistama.
Samas ei jätnud ta ilmekalt rõhutamata, et erinevalt teistest ELi riikidest – nagu näiteks Saksamaast ja Prantsusmaast – ei ole Hispaaniat kunagi ohustanud sanktsioonid euroliidu stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvereeglite rikkumise pärast. «Minu meelest tuleks usaldada valitsusi. Ärge kuulake üksnes kuulujutte ja neid, kelle huvides on spekulatsioone levitada,» ütles ta.
Seda, et eurotsoon riigivõlgade kontrolli alt väljumise tõttu kokku võiks kukkuda, ei olevat ta hetkekski kartnud. «Ei, kuna ma teadsin, et inimesed on lõppude lõpuks intelligentsed,» ütles ta. «Üks viimase kuue kuu õppetunde on, et me kas seisame Euroopas ühtsena – või oleme mängust väljas. Üksi ei jää püsima ükski Euroopa riik.»
Hispaania oli euroliidu tüüri juures ajal, mil maailma tabas terve rida ootamatuid kriise. Enne tööleasumist koostas Moratinos nimekirja 100 probleemist, mida ta eelseisva poolaasta puhuks ette oskas kujutada. Kirja said pandud Vene-Ukraina gaasitüli, gripiepideemia ja poliitilised rahutused erinevates maailma paikades.
«Ja tegelikkuses kukkus välja nii, et kõik meie eesistumisega kattunud kriisid oli nimekirjavälised: Haiti maavärin, Tšiili maavärin, Islandi vulkaanipurse,» ütles ta.
«Me olime valmis Euroopat majanduskriisist välja tooma, kuid me ei olnud valmis selliseks rängaks finantssituatsiooniks Kreekas ja mujal, mis kogu eurotsooni ja ELi tõsiselt proovile pani.»
Hispaania eesistumine oli erandlikku ja uudset laadi, kuna esimest korda tuli antud ülesannet täita Lissaboni leppe raamides, mis ELi juhtimise reegleid oluliselt muutis.
Copyright The Financial Times Limited 2010.