/nginx/o/2011/10/29/812064t1hee93.jpg)
/nginx/o/2010/06/29/394983t1h5f5b.jpg)
Uuringufirma Emor värskest küsitlusest selgub, et 49,9 protsenti vastanuist Eesti üleminekut eurole ei poolda, euro toetajaid on 39,5 protsenti.
Pea pooled elanikud on euro vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu novembris läbi viidud analoogses Emori uuringus suhtus euro kasutuselevõttu toetavalt või pigem toetavalt 47 protsenti küsitletuist, samas kui «pigem ei toeta» või «olen vastu» vastas 41 protsenti inimestest.
Juunikuise uuringu tellija, teabekeskuse Oma Riik esimees Anti Poolamets põhjendas eurovastaste hulga suurenemist väitega, et debatt euro üle on viimaks käima läinud. Arutelu aktiviseerumise põhjusteks pidas ta nii reaalse ülemineku lähenemist kui ka Kreeka kriisi, mis näitas rahvale tugevalt ühisraha valukülgi.
«Esimest korda tulid paljude jaoks välja euro probleemsed küljed, tavaliselt on teda paratamatu paradiisina esitatud,» sõnas Poolamets.
Mõlemad uuringud läbi viinud Emori sotsioloog Aivar Voog aga poole aastaga toimunud muutusi suurteks ei pidanud.
«Kui olla täiesti korrektne, siis jäävad muutused statistilise vea piiridesse,» viitas ta asjaolule, et 4,4-protsendist veapiiri kasutades võib kahe uuringu tulemusi lähedasteks pidada.
Voog lisas siiski, et tavaliselt selliseid veapiire ei rakendata. Teiseks toonitas ta novembri- ja juunikuise uuringu pisut erinevat sõnastust.
Kui esimeses, riigikantselei tellitud uuringus uuriti inimeste suhtumist euro kasutuselevõttu, siis praegusel juhul täpsustati kliendi soovil sõnastust, küsides inimestelt, kas nad pooldavad üleminekut kroonilt eurole.
«Kuigi need tähendavad sama asja, võib seal mingi tähenduslik nüanss olla,» märkis Voog. Ta leidis, et eurovastaste hoiakute süvenemise põhjused on majanduslikku laadi.
Kuigi teabekeskuse tellitud uuringus inimestelt põhjuseid ei küsitud, näitab riigikantselei tellitud uuring selgelt inimeste hirmu hinnatõusu ees. Seega võib skeptilist hoiakut euro suhtes Voogi hinnangul põhjendada suure tööpuuduse ja langenud sissetulekutega.
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk uuringutulemusi ei kommenteerinud.
Vaatamata asjaolule, et mõlemad uuringud viis läbi analoogse valimi alusel sama uuringufirma, ütles ka rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross, et ta ei saa teabekeskuse Oma Riik kui eraõigusliku isiku tellitud uuringutulemusi kommenteerida.