Inimeste hinnangul on korruptsioonialtimad ametnikud tehnoülevaatuses

Foto: Graafika: Margit Randmäe

Justiitsministeeriumi tutvustatud uurimusest selgub, et nii üksikisikutelt kui ka ettevõtjatelt on enim altkäemaksu küsitud tehnoülevaatusel.

Kui 2006. aastal oli ametnikule nõus altkäemaksu andma 44 protsenti elanikest, siis sel aastal oli selleks valmis 34 protsenti. 11 protsenti elanikest on kogenud, et tehnoülevaatusel soovitakse neilt altkäemaksu. Ettevõtjate hulgas on sama arv viis protsenti.

Tehnoülevaatuse teenust pakkuva E-Tehno klienditeenindaja Ilvar Sarapsoni sõnul ei ole talle altkäemaksu pakkumine võõras asi.

«No pakutakse ikka pidevalt. Mitte just iga päev, aga tihti,» rääkis ta. «Ühel hetkel nad ilmuvad välja ja siis võib neid olla ka mitu tükki päevas.»

Sarapsoni sõnul ei ole ta kunagi pakutud tehinguid vastu võtnud. «Mõnikord tuleb poiss, kellel on esiklaasis mõra ja siis proovib ta kuidagi ära rääkida,» kirjeldas ta tüüpilist pakkujat.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii sõnul näitab korrumpeerunud tehnoülevaatus otsest mõju inimesele.

«Altkäemaksu antakse seal ju selleks, et oma lagunenud sõidukiga läbi saada,» rääkis ta. «Tegelikult see auto, mis lubatakse maanteele, võib suure tõenäosusega järgmise kurvi taga põhjustada avarii.»

Justiitsminister Rein Langi hinnangul peaks tehnoülevaatuse valdkonda tooma lahenduse digitaliseerimine. «Kui asjad on paberil kirjas, siis on ikka võimalus midagi kuskile vahele kirjutada,» lausus ta.

Nii digitaalsete süsteemide kasutuselevõttu kui ka siseauditi efektiivsemaks muutmist soovitas Lang ka arstide korruptsiooni ohjamiseks. Meedikutega suhtlemisel leidis üheksa protsenti elanikest, et neilt sooviti altkäemaksu.

Uuringu ühe autori, justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul on levinuim altkäemaksuks makstav rahasumma tuhat krooni. «Vaid kaheksa protsenti inimestest maksab rohkem,» ütles ta.

Uuringust selgus, et kuni üheksa töötajaga firmad on korruptsiooni suhtes sallivamad. 37 protsenti neist oleksid valmis ise korruptiivselt käituma. Suuremate firmade puhul on see arv 26 protsenti.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Prii hinnangul võib Eestis veel olla valdkondi, mida see uuring ei katnud, aga kus võib olla probleeme ning need võivad meid ootamatult tabada.

«Üks nendest valdkondadest võib olla kodanikuühiskond, mille mõneti probleemsetele kohtadele viitas ka riigikontroll oma auditis märtsikuus,» rääkis ta.

Prii vihjas ka poliitilise korruptsiooni võimalikkusele ja samuti ohule, et erakondi rahastatakse mittetulundusühingute kaudu.

Uuring näitas, et 67 protsenti noortest oleksid nõus altkäemaksu maksma. Samuti peavad nad korruptsiooni rohkem levinumaks.

Justiitsminister Lang väljendas selle üle üllatust ja nentis, et noorte korruptsioonisallivuse põhjused võivad peituda koolisüsteemis. Ta tunnistas samas, et selle probleemi analüüs võib osutuda kulukaks.
«Ega see on kummaline küll, et sellised koolist tulevad väärtushoiakud ei ole eriti positiivsed,» märkis minister.

Prii hinnangul peitub osa probleemist selles, mida koolides õpetatakse. «Ma kahtlen, kas ühiskonnaõpetuses pühendatakse kas või üht tundi korruptsiooni kahjulikkusele,» ütles ta.

Arvamus

Ken-Marti Vaher,
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige:

See uuring peegeldab valitsuses 2004. aastal vastu võetud Eesti esimese korruptsioonivastase strateegia Aus Riik esimesi vilju.
Korruptsioon on ühiskonnas sedavõrd keeruline nähtus, et seda saab vähendada vaid mitmete vastumeetmete läbimõeldud koosmõjus. See sõltub otseselt sellest, kui palju paneb riik korruptsioonivastasesse võitlusse rahalisi vahendeid ja tähelepanu. Loomulikult ei toimi midagi üleöö, vaid pigem ilmneb tehtud sammude tegelik mõju viie-kuue aasta jooksul.
Korruptsiooni ennetamiseks tugevdati kohalike omavalitsuste finantskontrolli, laiendati eraauditi ulatust ning suurendati oluliselt riigikontrolli pädevust, andes sellele võimaluse kontrollida ka omavalitsusi.